Uus-Kaledoonia hääletab Prantsusmaast lahkulöömise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/31/11538224t1h115e.jpg)
Prantsusmaa tilluke meretagune ala Uus-Kaledoonia langetab pühapäeval rahvahääletusel otsuse, kas lüüa lahku oma teisel pool maakera asuvast emamaast.
Kardetakse, et referendum võib lõkkele lüüa pinged põlisrahva kanakade ja saartele kolinud valgete vahel.
Saartel leidub pea veerand maailma teadolevatest niklivarudest, mis on võtmekomponent eletroonikatööstuses. Ka on territooriumi asend Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas Pariisile strateegiliselt tähtis.
Olukorda arhipelaagil pingestab majanduslik ebavõrdsus. Prantsuse võimud on üritanud tõsta põliselanike kanakade elustandardit, kuid ebavõrdsus püsib.
Siiski arvavad vähesed, et 269 000 elanikuga Uus-Kaledoonia võiks lahku lüüa Prantsusmaast, mis hõivas saared 1853. aastal.
Kanakad moodustavad alla poole elektoraadist ja mitte kõik neist ei soovi 18 000 kilomeetri kaugusel asuvast Prantsusmaast iseseisvuda.
Arvamusuuringute kohaselt hääletab iseseisvuse vastu 60-69 protsenti hääletanuist. Referendumiga kulmineeruvad peamiselt kanakadest separatistide kaks aastakümnet väldanud eraldumispüüdlused.
Iseseisvuse vastased viitavad 1,3 miljardile eurole, mida Prantsuse riik iga aasta Uus-Kaledooniale eraldab. Teised kardavad, et Hiina võiks iseseisvat Uus-Kaledooniat kasutada tööriistana oma mõju kasvatamisel Vaikse ookeani piirkonnas.