iDeal kampaania

Riigikaitse reformi kava EKRE moodi: erakond tahab saada liitlastelt abi ja samas nende soovitusi eirata

Mart Helme

FOTO: Mailiis Ollino /

EKRE riigikaitse reformi kava näeb ette iseseisva kaitsevõime ülesehitamist, tihedamat koostööd NATOga ja kaitsekulude tõstmist nelja aastaga 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Liitlaste seisukohti tahetakse kaitsevõime tugevnedes kõrvale heita.

Programmi kolmapäeval esitlenud kolonelleitnant ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et Eestil tuleb iseseisev kaitsevõime üles ehitada mahus, mis võimaldab kõige ohtlikuma ohustsenaariumi realiseerumise korral hoida enda käes riigi võtmepiirkondi kuni liitlasvägede põhijõudude saabumiseni.

Kunnas ERRi andmetel erakonnaga liituda ei plaani. «Vikerhommikus» ütles ta, et riigikogusse kandideerimisest on veel vara rääkida, kuid kui erakond soovib, on ta valmis EKRE nimekirjas kandideerima.

EKRE lubab riigikaitse reformi kava kohaselt küsida «meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt» saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses. Samuti plaanib erakond abi küsida Euroopa suurriikidest liitlastelt. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul peaks Eesti olema NATOs tõsiseltvõetavam partner.

Erakonna riigikaitse programm näeb ette keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise, rannakaitse-, soomusmanöövrivõimekuse, öise lahingupidamise võime väljaarendamist ning mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu. Kava kohaselt suurendatakse ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni aastas ning sõjaaja kaitseväge kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservist. 

Programmis on kirjas ka sõjaväestatud piirivalve taastamine ja Eesti kaitsetööstuse arendamine. Lisaks lubab EKRE esitada põhiseaduse paranduse ettepaneku, millega riigikaitse kõrgemaks juhiks saaks peaminister.

Helme: piisava kaitsevõime korral saame liitlaste soovitusi eirata

«Kui meil on tugev, arvestatav, vastast heidutav ja iseseisvat kaitsevõimet piisavalt tagav võimekus, siis ei saa meile öelda - tehke seda, tehke teist või ärge tehke seda, ärge tehke teist, sest meile nii ei meeldi. Siis me teeme seda, mida me teha tahame,» kommenteeris Helme. «See riik, kes on täielikult liitlaste armu peal, peab tegema nii nagu liitlased või mõned suured liitlasriigid soovivad. Või tungivalt soovitavad. Ka see on mõõde, mis liitub väga selgelt iseseisva kaitsevõimega,» rõhutas Helme.

Helme rõhutas, et EKRE plaan ei ole NATOst lahkuda. «Vastupidi, me tahame, et NATO oleks võitlusvõimeline, et sellised NATO liikmesriigid nagu Saksamaa, mille potsentsiaal on sadades kordades suurem kui meie potentsiaal, seda potsentsiaali ka Euroopa kaitsevõime, iseenda kaitsevõime ja NATO kaitsevõime arendamisel rakendaksid,» rääkis Helme. Tema sõnul on EKRE eesmärk, et liitlased oleksid solidaarsed ja solidaarselt ka NATOsse panustaksid.

«Aga ainult liitlaste peale ei saa loota, sest liitlastel on kõigil oma probleemid, eesmärgid ja huvid. Nende bürokraatlik mehhanism võib venida ja mõni liitlane, kes ei taha sattuda konflikti Eesti idanaabriga, võib kummi venitada nii kaua, kuni pole vaja enam venitada,» jätkas Helme. Seega on Helme sõnul EKRE riigikaitse kava kõige olulisem punkt esmase iseseisva kaitsevõime arendamine piirini, kus Eesti on «väga ebaapetiitne» igasugusele rünnakule.

Tsahkna: EKRE sõnum on otsene oht meie iseseisvusele

Endine kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et Mart Helme poolt antud sõnum meie liitlassuhete tingimuslikkuse kohta on üldse kõige ohtlikum sõnum, mida Eesti saab kaitsepoliitikas anda. «See purustab konsensusliku arusaamise meie julgeolekupoliitikast, mis seni olnud, et me ei jää enam mitte kunagi üksi, nii nagu me 1939ndal-1940ndal jäime,» rõhutas Tsahkna.

Tsahkna märkis, et kõik kes on vähegi kaitse- ja välispoliitikaga kursis, saavad aru, et EKRE seisukohad on põhimõtteline NATO konsensuspoliitika hävitamine. «See on otsene oht Eesti iseseisvusele. Ükspuha, kuidas seda varjutada muude juttudega, see on väga karm sõnum.»

Ekskaitseminister juhtis tähelepanu sellele, et Eesti meie riigikaitse baseerub iseseisval kaitsevõimel ja pikaajalistel liitlassuhetel. «Me oleme kokku leppinud erakondade-üleselt, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, et Eesti kuulub NATOsse, meil on väga selged liitlased,» ütles Tsahkna.

«Isegi Edgar Savisaare juhitud Keskerakond ei kasutanud sellist retoorikat,» lisas ta. Ühtlasi tuletas ta meelde, et kui Eesti peaks taas üksi jääma, siis pole meid iseseisva riigina enam olemas.

Terik: 2,6 protsenti on liiga suur summa

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Terik ütles «Aktuaalsele kaamerale», et raha oleks riigikaitsesse juurde vaja küll, kuid 2,6 protsenti tundub liiga suur summa. «Kui tahame numbrites tõsta rahahulka reaalselt kaitsevaldkonnas sõjalises mõttes, siis peame seda võtma mingite teiste valdkondade arvelt. Kas me tahame siis pikendada seeläbi ravijärjekordi? Ma arvan, et sellega inimesed nõus ei oleks,» kommenteeris ta. 

Teriku sõnul jagab Keskerakond EKRE seisukohti, mis puudutavad koostööd NATOga. Samas ei toeta Keskerakond  ideed jagada politsei- ja piirivalveamet taas politseiks ja sõjaväestatud piirivalveks. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles