Tunnike rahu – mineku eel

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Eesti Draamateatri lavastusest «Tunnike rahu» PIldil Taavi Teplenkov ja Hilje murel.
Hetk Eesti Draamateatri lavastusest «Tunnike rahu» PIldil Taavi Teplenkov ja Hilje murel. Foto: Johan Elm

Eestis on seni lavastatud neli Florian Zelleri näitemängu, ent nendegi põhjal tekib mulje, et kirjanik kujub üht suuremat püünisvõrku, kus mustrid korduvad – just nimelt kujub, see sõna jäi silma Tammsaare romaanist «Elu ja armastus» ja seostub kujutelmadega.

Kaks äsja esietendunud Zelleri näidendit tekitavad déjà-vu-efekti. «Tunnike rahu» on lähisuguluses samuti puhtakujulise farsiga «Tõde ehk Valetamise meistriklass», mille lavastas Roman Baskin projektiteatris Kell Kümme 2016. aasta suvel ja mängis ise peaosalist Micheli, kes pöörleb valede karussellil koos abikaasa ja armukesega, kes üksiti on ta parima sõbra naine. Ka «Tunnikese rahu» peategelase nimi on Michel, naiste nimed õnneks või kahjuks ei kattu. Aga valetamise mudel on ikka sama, Micheli roll tulvil välkkiireid kohandumisi, vilkaid ümberlülitumisi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles