Marge Uudre: Maapoed on nagu heategevus

Aarne Mäe
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aldar Eesti kauplus Viru-Jaagupis.
Aldar Eesti kauplus Viru-Jaagupis. Foto: Aarne Mäe

Aldar Eesti OÜ juhatuse liige Marge Uudre ütleb, et nende maapoed on nagu heategevusprojektid, mis kasumit ei tooda, kuid on külaelu säilitamise koha pealt väga vajalikud, mistõttu peaksid omavalitsused neile õla alla panema.

Aldar Eestil on 13 toidukauplust Lääne- ja Ida-Virumaal. Millistel alustel olete oma müügiketi välja arendanud ja valinud kaupluste asukohad?

Toidukauplused, mida haldame Lääne- ja Ida-Virumaal, on neis paigus asunud juba kümneid aastaid. Eesmärk on olnud nende tegevust pidevalt plusspoolel hoida.

Kas lähiajal on plaanis laieneda või hoopis jaemüügis koomale tõmmata?

Toidukaupluste ketti me laiendada ei plaani, ka kokkutõmbamisplaani pole, kuni kauplused end ise ära majandavad. Soodsate tingimuste korral pole välistatud ka laienemine.

Enamasti on teie kauplused maakohtades. Millised tendentsid on viimasel ajal täheldatavad ostjate käitumises ja eelistustes? 

Elu on näidanud, et inimesed liiguvad rohkem maalt linna tööle, seetõttu teevad põhilised ostud linnakauplustest. Maapoodide funktsioon on pigem varustada inimesi hädapäraste kaupadega – ostukorv on väike, ostetakse üksikuid tooteid. Suurt mõju on sel aastal avaldanud tasuta ühistransport, mis võimaldab inimestel sagedamini linnadesse, näiteks suurtesse kaubanduskeskustesse liikuda. Kindlasti on ka meie maapoodide käibele hävitavat mõju avaldanud aktsiisipoliitika ja piirikaubandus.

Kas maapoe pidamine on liiga kulukas, arvestades inimeste ostujõudu, kui poleks toetavaid kõrvaltegevusi?

Aldar Eesti jaekaubandus on üles ehitatud nii, et iga kauplus peab ennast ise ära tasuma. Meil on väga tublid kauplusejuhatajad, kes iga päev töötavad selle nimel, et kauplus oleks jätkusuutlik. Suurt kasumit me kauplustelt ei ootagi, pigem on tegemist heategevusega. Oleme lähtunud põhimõttest, et meie inimestel oleks jätkuvalt olemas töökoht ja kohalikul inimesel esmavajalik kaup kodu lähedalt võtta.

Üks suuremaid kauplusi on Rakvere äärelinnas asuv Lilleoru pood, mille rikkalikku kaubavalikut kliendid hindavad. Milline on konkreetse kaupluse koht teie jaemüügivõrgus? 

Lilleoru Aldar Market on meie Virumaa tähtsaim toidukauplus. Oleme tõepoolest püüdnud hoida seal võimalikult laia sortimenti ja nii häid hindu, kui väikesel toidukaupade sisseostjal võimalik. Meie turul on ju reegel, et mida suurem sisseostja, seda paremad hinnad, seetõttu on meil keeruline suurte kettidega konkureerida. Aga oleme andnud endast parima, et püsida hinnakonkurentsis, jälgime pidevalt, mis turul toimub. Kindlasti on meil väga palju soodsamaid hindu kui suurtel kettidel. Eriti puudutab see kaupu, mida me ise riiki toome.

Kui kõrvutada maapoodi ja supermarketit, siis kas väikepoel on tulevikku?

Maakauplustel on maaelus tähtis roll – need on nagu külakeskused, mõnel pool ehk ainus koht, kus kohalikud inimesed kokku saavad. Maapoodide teenindajad on kindlasti rohkem kui vaid müüjad – nad on klientidele nagu vanad sõbrad, kellega tullakse suhtlema.

Maapoode ei saa kõrvutada supermarketitega, mis on üsna anonüümsed ostukeskkonnad, mille põhieesmärk on inimese ostuvajaduse rahuldamine. Konkurentsi ja seniseid poliitilisi otsuseid arvestades on keeruline prognoosida väikepoodide tulevikku. Oleme isegi mõelnud, et kuna meie võtame neid poode kui heategevusprojekte, peaks ehk ühel hetkel nende säilitamiseks ka kohalik omavalitsus õla alla panema. See muidugi oleneb kohalike inimeste soovidest ja omavalitsusjuhtide empaatiavõimest.

Teie ettevõtte tuntud kaubamärgid on lisaks Aldar Marketile CityAlko ja SuperAlko. Alkoholi müümisele spetsialiseerunud kauplusi on 21. Praegu räägitakse palju aktsiisist ja alkoholipoliitikast. Millised on teie tähelepanekud alkoholikaupluste ja klientide harjumuste kohta?

Lisaks Aldar Marketile on alkoholi müümisele spetsialiseerunud kauplusi Eestis 21, millest 11 kannab SuperAlko ja 10 CityAlko kaubamärki. Tuleb tõesti tunnistada, et alkoholi müüa on viimastel aastatel raske. Eesti riigiisad on teinud kõik selleks, et eestlane oma raha naabritele viiks. Kahjuks oleme suurel määral kaotanud ka Soome kliente, kes samuti Lätti sõidavad. Ostetakse endiselt ka Aldari kauplustest, kuid ostude suurus on märgatavalt langenud, klientide sõnul lähevad nad priskemaid oste pigem Lätti tegema, sest see on igati tasuvam.

Tänavu lisandus teile hulgiladu endise Helteri kaubalao baasil. Kes on seal teie suurimad kliendid?

Jah, kuna Helter-R soovis kaubandustegevuse lõpetada, pakuti Aldar Eestile võimalust seda tegevust jätkata. Kuna oli olemas arvestatav hulk hulgimüügikliente, kes samuti valdavalt väikepoodnikud, otsustasime, et mõistlik oleks sellega tegeleda, lisaks saime oma jaekaubanduse tarbeks nn kesklao, mis on eelkõige tarvilik just meie maapoodide teenindamiseks.

Olete oma missiooni sõnastanud nii, et püüate olla kliendisõbralik, ostuemotsiooni pakkuv, kohalikku elu edendav ja Eesti tootjat toetav kauplusekett. Kuidas see kõik on õnnestunud?

Oleme seadnud missiooni ja suured eesmärgid. See pole pelgalt lause, mille keegi juhtidest on kirja pannud – meie missiooni väljatöötamisel osalesid kõik kaupluste juhid ja esmatasandijuhid, just nende endi eesmärk on olla kliendisõbralik ja pakkuda ostuemotsiooni. Praeguses tööjõusituatsioonis, kus töökohti on rohkem kui tööturul inimesi ja kus töötajad pole väga püsivad, pole seda kerge saavutada. Kuid meie tublid kauplusejuhatajad annavad tõesti endast iga päev parima, et kliendid lahkuksid rahulolevana ja sooviksid ikka ja jälle meid külastada.

Mis aga puudutab kohalikku elu edendamist ja Eesti tootja toetamist – siin kehtib reegel, et üritame olla kohaliku elaniku jaoks olemas nii kaua, kui vähegi suudame. Eesti tootjaid eelistame alati välismaistele. Kuna oleme väikesed, on meil lihtsam müüja ka väiketootjate kaupa. Meie Sadama Turu poodi on väga oodatud just Eesti väiketootjate toodang – toidu- ja tööstuskaubad. Senini on meil väiketootjatega väga hea koostöö.

Kas on eelis olla eestimaine kaupleja, kelle omanikud on Eestist ja kaubaeelistus samuti kodumaine?

Raske öelda, kas see on tänapäeva konkurentsis suur ärieelis. Küll aga on otsuseid langetada lihtsam, usaldus on parem, suhted on inimlikumad. Suures kaubandusketis töötades on kõik palju anonüümsem, vastutus on hajutatud, töötajail raskem mõista, millise eesmärgi nimel nad töötavad.

Meil on kõik palju lihtsam – töötame eelkõige selleks, et Eesti kliendid oleksid rahul. Kui kliendid on rahul, on ka Aldar Eestis töötavad inimesed rahul. Kui nii kliendid kui ka töötajad on rahul, küllap on siis ka eestimaised omanikud rahul. Meil on alati võimalik otse omanikelt tagasisidet saada. Lisaks on lihtsalt hea tunne, kui saab Eestile midagi positiivset pakkuda.

Aldar Eesti OÜ

• Aldar Eesti OÜ on Eesti kapitalil põhinev jae- ja hulgimüügiettevõte, mille kaubamärgid on CityAlko, SuperAlko, Sadama Turg, Kai Kohvik, Aldar Market, Aldar Cash & Carry ning Kochi Aidad ja Kochi Kohvituba.

• Ketti kuulub 13 toidukauplust ja 21 alkoholi müümisele spetsialiseerunud kauplust, lisaks Tallinna sadama piirkonnas asuvad Sadama Turg, Kai Kohvik, Kochi Trahter ja Kochi Kohvituba.

• 2018. aastal lisandus Aldar Eesti OÜ kaubamärkide hulka Aldar Cash & Carry, toidu- ja tarbekaupade ning alkoholi hulgiladu, mis baseerub peamiselt Virumaal tuntud endisel Helteri hulgilaol.

• Ettevõtte ühele omanikule Elmo Ehrlichile kuulub ka Vergi sadam ja Rakvere Kroonikeskus, Sõbrakeskus Tartus, Kagukeskus Võrus, praegu arendatakse suurt Pargikeskust Jõhvis.

Tagasihoidlik ettevõtja, kes liigub kopteriga

Rakvere ärimees Elmo Ehrlich, üks Aldar Marketi omanikest, on viimase paarikümne aasta jooksul hoogsalt oma kaubandus- ja kinnisvaraäri arendanud, kuid ise eelistab jääda avalikkuse eest varju.

„Ma olen piloot,” vastab ettevõtja tema isiku kohta küsinud ajakirjanikule, kui oma helikopteriga Võrus enda  kaubanduskeskuse ees maandub. Paneb kopterivõtme teksaste tasku ja läheb. 

Mees, kellele kuuluvad Kroonikeskus Rakveres, Sõbrakeskus Tartus, Kagukeskus Võrus ja veel mitu kaubanduspinda väiksemates Eesti linnades, on alustanud Jõhvi kontserdisaali naabrusesse Pargikeskuse rajamist.

Nimelt sai selle aasta alguses Pargikeskust rajava osaühingu Jõhvi Pargi Arendus 51protsendilise osaluse omanikuks senise Eesti tuntud investeerimisgrupi EKE asemel OÜ Kuurium. Selle eelmise aasta novembris asutatud osaühingu taga Elmo Ehrlich ongi.

Ehrlichile kuuluvad alkoholi müügiketid Super Alko ja City Alko. Eelmise aasta lõpus soetas ta poole osalusest kaupluseketis Alko1000, kes teeb edukat alkoholiäri Lätis Eestiga piirnevates linnades.

Jõhvi Pargi Arenduse volitatud esindaja Allan Mänd rääkis ajalehele Põhjarannik, et Ehrlich oli huvitatud Jõhvi Pargikeskuse arendamisest, kuna ta on keskendunud kaubanduskeskuste arendamisele Eestis väljaspool Tallinna. Jõhvi piirkond oli temale veel katmata ala. Ehituseks läheb märtsis.

Esimene etapp hõlmab ajalehe andmetel ligikaudu 20 000 ruutmeetri suurust osa, kuhu tulevad kauplused, söögikohad, kolme saaliga kobarkino, treeningusaalid ja lasteala. Pärast nende valmimist eeldatavalt 2019. aasta sügisel on kavas hakata ehitama jäähalli, veekeskuse ja hotelli osa.

44 protsenti Jõhvi Pargi Arendusest kuulub osaühingule Fogoza, millega on seotud isa ja poeg Hariton ja Dmitri Drajev, Jõhvi vallal on viie protsendi suurune osalus. (ME)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles