/nginx/o/2018/11/01/11540354t1hc4c4.jpg)
Eile esitas Manhattani kohtule hagi naine, kelle väitel ahistas ja ründas filmiärimees Harvey Weinstein teda seksuaalselt kümnendi kestel korduvalt, seejuures olla rünnakud alanud, kui ta saabus 16-aastasena Poolast Ameerika Ühendriikidesse modellitööd tegema.
Seni avalikkusele anonüümseks jäänud naine on juba kümnes, kes on ühinenud kollektiivse hagiga Weinsteini vastu.
Sky Newsi kätte jõudnud kohtudokumentidest selgub, et naine kolis USAsse 2002. aastal ning kohtus Weinsteiniga üritusel, mille korraldas teda esindanud modelliagentuur.
Hageja väitel olla Weinstein viinud toona alaealise tütarlapse paar päeva hiljem oma korterisse ning nõudnud «agressiivselt ja ähvardavalt» seksi.
«Weinstein ähvardas ja avaldas Jane Doe’le (alias, mida kasutatakse hageja kohta dokumentides – toim) survet, öeldes, et tema on ehitanud Penelope Cruzi ja Gwyneth Paltrow karjääri ning kumbki neist ei töötaks ilma temata näitlejana,» seisab hagis.
Kõik grupihagiga ühinenud kümme naist väidavad, et Weinstein meelitas nad kas hotelli või prooviesinemistele väidetavalt sooviga aidata neid karjääriredelil edasi ning seejärel ründas või vägistas neid.
Septembris soovitas föderaalkohtunik ühendada kolmel naisel – Melissa Thompsonil, Caitlin Dulanyl ja Larissa Gomezel – oma hagid kuue teise naise – Louisette Geissi, Katherine Kendalli, Zoe Brocki, Sarah Ann Thomase, Melissa Sagemilleri ja Nannette Klatti – ühishagiga.
Süüdistused kaastöötajate vastu
Ulatuslikuma hagiga süüdistatakse ka tervet rida Weinsteiniga seotud firmasid ning inimesi soovimatuses takistada tema rünnakuid.
Kümmet naist esindava õigusbüroo Hagens Berman esitatud hagi kohaselt olid firmad, mida kohtule esitatud materjalides nimetatakse Weinsteini Seksuaalseks Ettevõtteks, teadlikud produtsendi väidetavast ebaseaduslikust käitumisest ning muutsid selle võimalikuks ohvreid ähvardades ning neile valuraha makstes.
Üks hagis nimeliselt välja toodud filmiärimees on Disney endine tegevjuht Michael Eisner.
/nginx/o/2018/11/01/11540362t1h51cc.jpg)
1993. aastal ostis Disney Miramaxi ning Sky Newsi käsutuses olevate dokumentide kohaselt maksis Miramax ajal, kui kuulus Disneyle, valuraha mitmele naisele, kes langesid Harvey Weinsteini seksuaalrünnakute ja ahistamise ohvriks.
«Arvestades, et Disney kontrollis Miramaxi finantse, teadis Disney või oleks pidanud teadma neist maksetest, mis oleks pidanud kutsuma esile täiendava järelepärimise ja uurimise. Lisaks, arvestades, et Eisner oli määranud Disney ridadest silma- ja kõrvapaarid jälgima Harvey Weisnteini ning need inimesed olid teadlikud Harvey Weinsteini käitumisest, siis teadsid või oleks pidanud teadma Eisner ja Disney Harvey Weinsteini kordasaadetud seksuaalsest ahistamisest ja ärakasutamisest,» seisab kohtule esitatud dokumentides.
Eisner pole süüdistusetele seni avalikult vastanud.
Küll aga kirjutas ta Twittersi 2017. aasta oktoobris, kui esimesed süüdistused Weinsteini vastu ilmnesid: «Vallandasin Weisnteini, sest ta oli vastutustundetu, ja Harvey oli parandamatu kiusaja. Mul polnud aimugi, et ta oli võimeline sellisteks kohutavateks tegudeks.»
Esineri kõrval on hagis mainitud umbes 30 inimest ja ettevõtet, nende seas Miramaxi, Walt Disney Companyt, The Weinstein Company juhatuse liikmeid, töötajaid ning muidugi Bob ja Harvey Weisnteini.
Advokaat tõrjub süüdistusi
Harvey Weinsteini tsiviilhagis kaitsev advokaat Elior Shiloh keeldus kommentaaridest.
Kriminaalasjas teda esindav Benjamin Brafman ütles The Telegraphile, et viimati esitatud süüdistused on ebaõiglased.
«See väide on pöörane ja lõpuks tuleb välja, et see alusetu, peaaegu 20 aastat vana süüdistus osutub ilmselgelt valeks, nagu teised süüdistajad on osutunud valetajateks,» lausus ta.