Raport: Afganistani valitsuse võitlus kontrolli nimel riigis on olnud viljatu (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afganistani julgeolekutöötaja valvamas Talibani rünnakus kannatada saanud politseijaoskonda Ghaznis. Linnas on mässuliste ja korrakaitsjate vahel toimunud lahingutes surma saanud ligi pooltuhat inimest.
Afganistani julgeolekutöötaja valvamas Talibani rünnakus kannatada saanud politseijaoskonda Ghaznis. Linnas on mässuliste ja korrakaitsjate vahel toimunud lahingutes surma saanud ligi pooltuhat inimest. Foto: SAYED MUSTAFA / EPA / SCANPIX

Afganistani valitsus on hädas kontrolli taastamisega alade üle, mis nad on kaotanud Talibani mässulistele, ning ohvrite arv riigi julgeolekujõududes on kasvanud rekordtasemele, selgub USA agentuuri koostatud raportist.

Järelevalveasutus Afganistani ülesehituse peainspektoraat (SIGAR) rõhutas oma täna avalikustatud dokumendis, et riigi valitsus on tugeva surve all isegi praegu, kui Ameerika Ühendriigid on asunud looma Talibaniga kontakte võimalike rahukõneluste alustamiseks.

«Kontroll Afganistani piirkondade, rahvastiku ja territooriumi üle on muutunud selles kvartalis küsitavamaks,» ütles inspektoraat.

Taliban pole küll suutnud haarata enda kontrolli alla suuremaid provintsikeskusi, mis siis, et on tänavu rünnanud Farah’t Lääne-Afganistanis ja Ghaznit riigi keskosas, kuid rühmitus kontrollib suuri alasid maapiirkondades.

Valitsuse kontrolli all või mõjuväljas on vaid 55,5 protsenti kokku 407 piirkonnast Afganistanis.

NATO operatsiooni Resolute Support andmed näitavad, et Afganistani valitsusväed pole suutnud saavutada viimases kvartalis riigis suuremat kontrolli.

Septembri seisuga jäi valitsuse kontrolli alla või mõjupiirkonda umbes 65 protsenti riigi elanikkonnast – see näitaja on püsinud muutumatuna 2017. aasta oktoobrist, mis siis, et aasta kestel on toimunud tõsiseid lahinguid lisaks Farah’le ja Ghaznile ka Faryabi ja Baghlan provintsides Afganistani põhjaosas.

Samas on valitsuse kontrolli all või mõjuväljas vaid 55,5 protsenti kokku 407 piirkonnast, mis on madalaim näitaja alates 2015. aastast, mil SIGAR hakkas piirkondlikku kontrolli jälgima.

«Kui piirkondade, territooriumi ja rahvastiku hulk, kes elevad mässuliste kontrolli või mõju all samuti vähenes natuke, siis n-ö vaidlusaluste piirkondade, territooriumi ja inimeste – ehk et need ei asu ei Afganistani valitsuse ega mässuliste võimu all – osa kasvas,» seisab raportis.

Afganistani julgeolekuohvitser kontrollimas inimesi ja sõidukeid Helmandi provintsis enne 20. oktoobril toimunud parlamendivalimisi.
Afganistani julgeolekuohvitser kontrollimas inimesi ja sõidukeid Helmandi provintsis enne 20. oktoobril toimunud parlamendivalimisi. Foto: WATAN YAR / EPA / SCANPIX

Kuus kuud enne Afganistani presidendivalimisi on julgeolekuolukord riigis halvenemas ning seda pole parandanud ka asjaolu, et USA erisaadik Zalmay Khalilzad on võimalike rahukõneluste ettevalmistamiseks kohtunud Talibani ametnikega.

Tuginedes NATO missiooni andmetele ütleb SIGAR, et hukkunute arv Afganistani julgeolekujõududes alates tänavu 1. maist kuni 1. oktoobrini on olnud suurim võrreldes kõigi sarnaste perioodidega.

Afganistani valitsus enam ei avalda surma saanud sõdurite ja politseinike täpset arvu, kuid USA keskväejuhatuse ülem kindral Joseph Votel ütles sel kuul, et hukkunud afgaani julgeolekutöötaid on võrreldes eelmise aastaga rohkem ning probleemile pööratakse suurt tähelepanu.

24. septembril ütles USA kaitseminister James Mattis, et kuigi ta ei saa kinnitada väiteid, et eelneva kuuga oli surma saanud 500 politseinikku ja sõdurit ning haavata 700, siis arvud kõlavad enam-vähem täpsena.

Taliban jätkab võitlust, et tõrjuda Afganistanist minema välisriikide sõdurid ning kukutada lääne toetatud valitsus Kabulis.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles