Hannes Hanso: EKRE ei soovi aru saada, et koostöö liitlaste vahel on kahesuunaline (7)

Sven Randlaid
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso.
Hannes Hanso. Foto: Jaanus Lensment

EKRE püstitatud eesmärk saada meie NATO liitlastelt suures ulatuses sõjalist abi, kuid sealjuures nende soove eirata, on õõnes sõnamulin, ütles riigikogu liige ja endine kaitseminister Hannes Hanso (SDE).

Hannes Hanso ütles Postimehele, et EKRE-l on kaitse- ja ka laiemalt julgeolekupoliitikaalast kompetentsi väga napilt ning see peegeldub ka mitmetes seisukohtades, mida edastatakse. «Pigem näen siin palju populistlikku sõnavahtu. Katsed seostada EKRE lemmikteemat, pagulasi, kuidagi liitlaste panusega meie riigikaitsesse, on lihtsalt naeruväärsed. Loogikalüngad mõttekäigus ilmuvad kohe kui üritatakse tuua seoseid seostamatute asjade vahel,» märkis Hanso.

Endine kaitseminister tõi näiteks väga tugeva  riigikaitsega Soome, mis võtab vastu arvukalt pagulasi, kusjuures keegi soomlasi ju käskida ei saa, sest nad pole alliansi liikmed. «Sama Rootsiga. Poolasse on NATO eFP raames paigutatud ohtralt USA vägesid ja tehnikat ilma, et Poola pagulaste osas ELiga koostööd teeks,» tõi Hanso näiteks.

«EKRE muidugi ei soovi aru saada, et julgeolekukoostöö liitlaste vahel on kahesuunaline tänav, selleks et teised siia panustaksid, peame ka ise oma panuse andma. Meie osalemine väga olulistel rahvusvahelistel missioonidel on hea näide, kuidas me seda tööd teeme. Lihtsalt teiste pakutud julgeolekut tarbida ja USAlt ühe miljardi dollari eest (kust just selline summa võeti, jääb praegu selgusetuks) raha ning tehnikat lunida ei ole küll mingi veenev julgeolekupoliitiline seisukoht. Eriti kui öelda, et abi saamise korral liitlaste soove eirame!» rõhutas Hanso.

Koostöö ja liitlaste huvidega arvestamine teebki Hanso sõnul NATOst NATO. «Kahte teineteist välistavat asja - liitlaste soovidega mittearvestamist ning liitlaste panuse mitmekordistamist me korraga lihtsalt ei saa. Solidaarsusest rääkimine ilma solidaarsust pakkumata on üsna õõnes sõnamulin. Usun, et EKRE populistid tegelikult seda ka mõistavad,» ütles ta.

«Ma ei sooviks olla ainult negatiivne. Olen vähemalt viimased kaks aastat rääkinud sellest, et kaitsekulutuste baastaset peab kriitiliste võimelünkade täitmiseks tõstma vähemalt 2,5%ni SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. Paistab, et see seisukoht on ka teistes erakondades juurduma hakanud ja see teeb rõõmu,» tõdes endine kaitseminister.

Hanso märgib, et keskmaa õhutõrjet, soomusmanöövervõimekust ja rannakaitset  jms Eesti praeguse 2% SKPst üles ei ehita. «Iseseisva kaitsevõime ülesehitamine on täiesti elementaarne vajadus, hea on lugeda, et EKRE sellega päri on. Ka kaitsetööstuse teema tõstatamine on sümpaatne, ehkki lahtisest uksest sisse murdmine pole just kõige ratsionaalsem - kaitsetööstus areneb mühinal, seadusandlus on arengut soosiv ja sektor tugeva ekspordipotentsiaaliga,» ütles Hanso.

Ta lisas, et kutsealuste arvu tõstmine, mida EKRE pakub, on juba kaitseväe 10-aastases arengukavas kirjas. Kas seda teha tulevikus 4000 või 4500ni, on Hanso sõnul täiesti legitiimne debati koht, kuid selge on, et praegune ajateenijate arv on liiga madal.

«Sõjaaja reservi suurendamist on nii viimased valitsused kui ka parlament juba toetanud, selles ettepanekus midagi uut ei leidu. Mis arvutustega nad 55 000 inimest sõjaaja struktuuri saavad, ma näinud ei ole, seega on seda ka raske kommenteerida. Elu on näidanud, et kiusatus enne valimisi väga ebarealistlike arvudega vehkida on suur mitte ainult EKRE-l, aga ka teistel erakondadel,» ütles Hanso.

EKRE lubab riigikaitse reformi kava kohaselt küsida «meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt» saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses. Samuti plaanib erakond abi küsida Euroopa suurriikidest liitlastelt.

Samas rõhutas EKRE esimees Mart Helme, et piisava kaitsevõime korral saaks Eesti liitlaste soovitusi eirata. «Kui meil on tugev, arvestatav, vastast heidutav ja iseseisvat kaitsevõimet piisavalt tagav võimekus, siis ei saa meile öelda - tehke seda, tehke teist või ärge tehke seda, ärge tehke teist, sest meile nii ei meeldi. Siis me teeme seda, mida me teha tahame,» kommenteeris Helme.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles