Neeme Järvi: Eesti Kontsert peaks kontserdimajast üldse välja kolima ja ERSO-le ruumid vabastama (3)
4. november 2018, 20:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/25/11524261t1h25fc.jpg)
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) dirigent Neeme Järvi ütles, et Eesti Kontserdi kabinetitöötajad on nautinud aastaid Estonia kontserdimaja ruume, kuigi samal ajal elab riiklik orkester kitsikuses.
«Probleem on selles, et Eesti ainukesel suurel orkestril ERSO-l ei ole ruume,» ütles ERSO peadirigent Neeme Järvi. Tema sõnul on probleem kestnud aastaid.
Järvi selgitas, et Estonia kontserdimaja kuulub Estonia teatrile. Ühes maja pooles tegutseb tema sõnul Estonia teater ja teises Eesti Kontsert. «Meie oleme Eesti Kontserdi alluvuses, sest me oleme majapooles, mis Eesti Kontsert arvab, et on nende oma,» ütles Järvi.
Järvi selgitas, et praegu on neil olemas küll kabinet, kus töötab administratsioon, kuid vaja oleks nii-öelda «oma maja». «On üks pisike ruum ja väike saal, aga terves vasakpoolses majas valitseb Eesti Kontsert oma kabinetitöötajatega. Milleks?» küsis Järvi.
«Meil ERSO-l on 101 liiget, aga meil pole korralikku saali. Kui see saneerimise moment on praegu, siis tuleks Eesti Kontserdiga teha suured globaalsed ümberkorraldused,» ütles Järvi.
Esiteks ei peaks Järvi hinnangul Eesti Kontserdi töötajad olema Estonia kontserdimajas. «Seal on ju kabinetitöötajad, kes võiks ükskõik kus olla. Nii tekiks lõpuks olukord, kus ERSO pillimehed saaks harjutada, et saaksime natukene tunda, et see on meie maja,» ütles Järvi.
«Kui Eesti Kontserdi küsimus üleval on, tuleks juba väga põhjalikult mõelda, kas ja mis kujul seda üldse on vaja? Mujal maailmas pole selliseid Nõukogude Liidu aegse filharmoonia jäänukmoodustisi,» ütles Järvi.
Järvi toonitas, et Tallinnasse oleks ühte korralikku kontserdisaali juurde vaja. «Miks ei renoveerita linnahalli ära? Seda on ju väga vaja. Aga tundub, et linna- ja riigijuhid ei hooli väga kultuurist,» ütles Järvi.