Äsja abiellunud tippsuusataja: mu keha on nii stressis, et ma ei pruugigi lapsi saada
/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
4. november 2018, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi rohkem kui pool aastat tagasi teatasid Rootsi suusatajad Anna Haag ja Emil Jönsson karjääri lõpetamisest. Juunikuus nad abiellusid. Nüüd oleks loogiline küsida, millal paari esiklaps ilmavalgust näeb, ent mõlemad saavad küsimuse peale pahaseks. «Miks peab elus minema kõik plaani järgi?» prahvatas 32-aastane Anna intervjuus Expressenile.
Suusapaar on koos olnud pea kümme aastat, tänavu pandi leivad ühte kappi.
«Siis tulidki kohe küsimused, kas me saame lapsed nüüd ja kohe või hiljem. Mul on sellest vaikselt kõrini. Karjääri lõpetamine ei tähenda alati seda, et järgmiseks sammuks on lapsed. Lõppude lõpuks on suurepärane, et saame koos ühiselt aega veeta. Õpime üksteist tundma elus, kus suusatamine pole enam esikohal,» rääkis Anna.
«Muidugi tahame me lapsi saada, aga see pole ainus plaan. Ja see ei pea juhtuma kohe nüüd,» lisas EMil.
«Lihtsalt seetõttu, et oled kolmekümnendates eluaastates naine ja teed suure elumuutuse, ei tähenda see ju kohe, et pead lapsi saama,» lisas Anna
. Eriti häirisid teda kommentaarid sotsiaalmeedias. «Kohe, kui ma kannan veidi vabamalt kukkuvaid riideid, on inimestel vabadus öelda: «Oi, kas seal on väike kõhuke?» Ma lähen väga närvi, kui keegi mind rasedaks peab.»
Tegelikult on suusaperekonna frustratsioon lapsesaamise surve peale tingitud ühest faktist – probleem peitub Anna tervises.
«Kõik ei saa lapsi saama. Mõne jaoks on see kuradi võitlus. Meil pole lapsi ja me ei tea, kas me saamegi lapsi,» selgitas ta.
«Ma tean nüüd, et mu keha on olnud tänu minu sportlaskarjäärile tohutus stressis. Tulemusena pole mul olnud regulaarselt päevigi. Laste saamine pole nõnda just eriti ohutu,» lisas ta. «Olen alati Emilile öelnud, et kui me lapsi ei saa, võime kasutada kunstlikku viljastamist või adopteerime.»
Nad panevad teistelegi sportlastele südamele, et nad jälgiksid, mida nende keha teeb. «Alles karjääri lõpus sain aru, et äkki poleks ma pidanud sööma näiteks antibeebipille. Lõpetasin nende võtmise, sest tahtsin näha, kas mu keha töötab. Oleme proovinud last saada, aga eks me proovime veel.»
32-aastane Haag võitis tänavu Pyeongchangis nii sprinditeates kui 4x5 km teatesõidus hõbemedali. Sotši olümpial tuli ta Rootsi naiskonna koosseisus aga olümpiavõitjaks. Kokku on Haagi auhinnakapis neli olümpiamedalit ja neli MM-medalit. Jönsson on Sotši päevilt kahekordne olümpiapronks, 2011. aastal võitis ta sprindis MM-pronksi, kaks aastat hiljem võitis MMi sprinditeates hõbemedali.