Jaak Jõerüüt: reformijate küsitav soov põhiseadust mahukalt muuta

Jaak Jõerüüt
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Jõerüüt
Jaak Jõerüüt Foto: Liis Treimann / Postimees

Pärast Riigireformi Sihtasutuse tervikliku paketiga tutvumist olen hakanud kahtlema ennekõike just ajastuses, kirjutab kolumnist Jaak Jõerüüt. Läbiv joon on Eesti põhiseaduse muutmine. Sellise kapitaalse ettevõtmise vajalikkuse arutelu peaks kuuluma rahulikumasse aega, kui seda on valimiseelsed kuud.

Riigireformi Sihtasutuse reformipakett on täielikult avalikustatud, täna lisandus eelmistele 19 konkreetset ettepanekut koos mahuka kaaskirjaga, see puudutab õigusemõistmist ja põhiseaduslikke institutsioone. On aeg sõnastada mõned kokkuvõtlikud muljed.

Esiteks on kahtlemata hea, et riigi peale mõeldakse mitte ainult riigiasutustes, kohustuslikus korras ja maksumaksjalt palka saades. Sihtasutuse loomise sisemine paatos ja üldine eesmärk anda panus oma riigi toimimisse ja arengusse on ideelt kahtlemata õilis. Samas, nagu alati kõikide ideedega, mis puudutavad kogu riiki ja rahvast, on ka selle ettepanekute massiiviga nii, et kõigele ei tasu loota pidevaid kestvaid kiiduavaldusi, küllap arukad inimesed sihtasutuses seda ka ise aimavad. Lugejatel, see tähendab inimestel, kellest koosneb kodanikkond ja rahvas, on erinev ettevalmistus, erinev maailmavaade ja erinevad tänased elulised huvid. Nende ja veel mitmete tundeliste ning ratsionaalsete tegurite pinnalt sünnivad hinnangud mistahes kõiki puudutavatele ettepanekutele, nii sihtasutuse omadele kui ka erakondade valimiseelsetele lubadustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles