Ebaausad automüüjad paiskavad turule ohtlikke taastatud autosid

Avariiline sõiduauto. Foto on illustreeriv.

FOTO: Küllike Rooväli/Postimees

Avarii järel kindlustusfirmade poolt maha kantud autod ei lähe tihti romulasse, vaid nutimehed ostavad romud ära, panevad neist ühe auto kokku ja müüvad maha. Riik ei ole aga võimeline lõpuni kontrollima ja tuvastama, kas need autod on taastatud nõuetele vastavalt.

Kui Tartus elav Tiina Randoja hakkas paar kuud tagasi endale uut autot otsima, otsustas ta ilmtingimata just Volvo osta, sest see on maailma turvalisim masin, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Teinud põhjaliku eeltöö müügiportaalides jäi talle silma kaheksa aastat vana Volvo linnamaastur, mida müüs Tallinnas Lasnamäel asuv firma.

Kuigi Randojale tundus auto väga ilus ja korras ning sama kinnitas ka auto müüja, otsustas naine lasta selle ekspertidel siiski põhjalikult üle vaadata. Ta lasi auto üle kontrollida tehnoülevaatuspunktis, millele teeb järelvalvet riiklik maanteeamet. Üks selline oli kohe müügiplatsi läheduses Lasnamäel.

«Kuna auto ei olnud registreeritud, leidsime lähima tehnilise ülevaatuse punkti, läksime sinna, lasime auto üle kontrollida. Nemad väitsid samamoodi, et kõik on korras,» rääkis Randoja, kelle sõnul soovis ta ka autoesindusse minna, kuid kuna sinna kohe aega ei saanud, tuli see edasi lükata.

Saanud tehnoülevaatuselt heakskiidu, ostis Randoja masina ära. Ent juba teel koju hakkasid auto pidurid nii hirmsat häält tegema, et naine viis Volvo Info-Auto Tartu esindusse kontrolli. Remondiarve, mis sealt välja kirjutati, šokeeris Randojat. «Ma olin lausa hämmingus, et summaks tuli 5500 eurot, et auto korda saada ja et ma võiksin temaga tänaval liigelda. Info-Auto sõnade järgi ei kuulunud masin taastamisele,» märkis ta.

Info-Auto Volvo teenindusjuht Martin Mäemets kinnitas, et auto oli väga viletsas seisus. «Kõik vead on sellised, mis ei teki kindlasti sajakilomeetrise sõiduga. Kui nimekirjas on, et vahekasti muhv ja vahekast on vaja vahetada ja vahekastil on lõtkud sees, nelivedu ei tööta, siis see on suhteliselt ohtlik. Rooliotsa vigastusega on täpselt samamoodi: halvimal juhul võib see munakas rooliotsa seest välja tulla ja siis on auto täiesti juhitamatu. Tihend, mis on piduripedaali ja pidurivõimendi vahel, laseb läbi vaakumit, mis võib lõpuks lõppeda sellega, et pidurivõimendi lakkab täiesti töötamast ja piduripedaal lihtsalt muutub kivikõvaks. Võib avarii tekkida,» kirjeldas Mäemets Volvo vigu.

Mäemetsa sõnul ei oleks sellise autoga kindlasti ülevaatuselt läbi saanud.

Lisaks oli odomeetri näit vale - kui müügikuulutuse järgi oli 2003. aasta auto läbisõit 143 600 kilomeetrit, siis Volvo esinduse andmeil oli see juba tänavu märtsis sõitnud hoopis 340 000 kilomeetrit.

Ka maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul ei tohiks sellise autoga, millel on piduriga mingisugused probleemid, liigelda. «Et signaal peab sõidukil töötama, on kindlasti ülevaatuspunktis tuvastatav, ja et näidikute blokk vajab vahetamist, on võib-olla mingi pisiviga. /.../ See, et sisemised rooliotsad on lõtkuga, peaks ülevaatusel tuvastatama ja et vasak roolikaitse ots on lõtkuga, on ka ülevaatusel tuvastatav. Samuti see, et tagumine stabilisaatori kontroll on lõtkuga. Vahekasti muhvi vead - niisugust asja ülevaatusel ei kontrollita,» rääkis Vahtra.

Tiina Randoja kinnitab, et tellis põhjaliku auto tehnilise ülevaatuse ning seda firma ka tegi. Ometi anti talle «kõik on hästi» hinnangu kinnituseks ülevaatuspunktist vaid üksainus paber Volvo amortisaatori testi kohta. Niisamuti on autot kontrollinud firma BSN Auto Plus juht Sergei Bussel valmis vanduma, et neil palutigi testida ainult Volvo amorte.

Maanteeameti programmi ei ole Volvo ülevaatust aga üldse sisestatud. Busseli sõnul ei olnud autol tehnilist passi, mistõttu ei saanud programmi mingeid jälgi jätta.

Kas riigi tunnustatud tehnoülevaatus võib olla kaasatud autoärikate hämarasse müügiskeemi või on sellised süüdistused pettasaanud kliendi alatu laim, on paraku võimatu tuvastada. Jürgo Vahtra sõnul ei ole niisuguseid rikkumisi tuvastatud.

Tiina Randoja siiski lõpuni petta ei saanud, sest tänu Volvo esinduse hinnangule jõudis naine müüjale auto tagastada enne, kui liisingfirma talle raha üle kandis. Oma loost otsustas ta rääkida hoiatuseks teistele autoostjatele, et nad viiks masina alati esindusse topeltkontrolli. Nagu «Pealtnägija» hiljuti veendus, on seesama masin aga müügis tänaseni.

Randoja juhtum ei ole aga ainus omataoline. Ka ETV saatejuht Toomas Luhats avastas, et tema kindlustuse poolt maha kantud auto oli poole aasta pärast müügis. Kui liikluskindlustusfondi andmebaasi lüüa sisse Luhatsi auto tehasetähis, lööb ette punases kirjas hoiatus, et sõidukit pole otsustatud taastada ja see on tunnistatud hävinenuks.

Ometi müüb mees, kes romu avariiliste autode oksjonilt ostis, seda praegu kui täiesti korras masinat, mainimata sõnagagi, et see on läbinud ränga liiklusõnnetuse ja on seetõttu maha kantud.

Seadusega püütakse probleemi lahendada

Punane hoiatus, et auto on hävinenuks tunnistatud, ei tähenda veel seda, et autot ei tohiks taastada. Probleem on eelkõige selles, kes kontrollib ja vastutab, et oksjonilt ostetud romud poleks põlve otsas kiiruga ja võimalikult odavalt ülesklopsitud, vaid tehniliselt korras ja turvalised.

«Suvel kehtima hakanud liiklusseaduse pinnalt peavad kõik need sõidukid, mis on kindlustusandja poolt hävinenuks tunnistatud, läbima erakorralise tehnoülevaatuse, kus vaadatakse üle, kas kõik on taastatud nii nagu peab. Kui on, antakse neile tehnoülevaatus ja nad võivad uuesti liikluses osaleda,» selgitas liikluskindlustuse fondi (LKF) kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits.

Just LKF-i ettepanekul sai uus nõue seadusesse sisse viidud, kuna üksnes mullu Eestis hävinenuks tunnistatud 2285 autost naasis liiklusesse 442 autot. Probleem on selles, et suur osa mahakantud autodest rändab oksjonitelt Leetu, kust need hiljem väidetavalt siia tagasi müüki tuuakse. Leedu on aga kuulus oma libatöökodade poolest.

«LKFilt oleme saanud ka juhendid, mida võib-olla täiendavalt kontrollida vastavalt avarii iseloomule, et saada aimu, kas autol oli esiosa või tagaosa avarii. Võib-olla nende puhul poole rohkem tähelepanu pöörata, aga mingisugust täiendavat ja rohkemat kontrolli praegu nendele ei tehta,» rääkis maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Paraku üht kõige tähtsamat turvamomenti ehk seda, kas romu taastanud müüja paigaldas autosse ka uued ja esinduses üle 3000 euro maksvad turvapadjad, ei suuda tehnoülevaatused siiski kontrollida. Seda saavad teha autode esindused, kellel on vastavad diagnostikaseadmed.

Esimene läbimurre seaduses on tehtud, kuid pikk tee on veel minna. Kuna iga automargi puhul on turvavarustuse olemasolu tuvastamine erinev, on kalli tehnika ostmine igasse ülevaatuspunkti pea võimatu ja mõttetu. Nii on kaalumisel kopeerida Soome praktikat, kus maha kantud auto taastanud inimene peab margiesindusest tooma kinnitava tõendi, et taastatud masinale on paigaldatud uued turvapadjad ja auto on igati turvaline.

Tagasi üles