Jüri Raidla: meil ei ole mingit tilu-lilu (3)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn, EESTI 05NOV18
Riigireformi  Sihtasutuse nõukogu liige Jüri Raidla.

Member of the think tank's council Jüri Raidla.
tl/Foto Tairo Lutter/EESTI MEEDIA
Tallinn, EESTI 05NOV18 Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige Jüri Raidla. Member of the think tank's council Jüri Raidla. tl/Foto Tairo Lutter/EESTI MEEDIA Foto: Tairo Lutter / Postimees

Vandeadvokaat Jüri Raidla, riigireformi au ja südametunnistus, viskas täna Kuku raadio uues saates „Kaks ühes“ nalja, et riigireformijate ettepanekute kriitika on rikastanud Eesti poliitilist retoorikat: tegemist olevat tilu-lilu, kribu-krabu ja pudi-padiga.

Raidla rääkis, et debati tekitamine oligi üks riigireformi sihtasutuse ettevõtmise oluline eesmärk ja pole ju paha, kui selle käigus on ka poliitiline sõnavara värvikaks muutunud. «Meil ei ole enda teada mingit tilu-lilu ega pudi-padi,» teatas ta siiski resoluutselt. Raidla tunnistab, et paljud ideed on tõesti varem avalikust ruumist läbi käinud, kuid nüüd on kokku pandud komponeeritud kontseptsioon.

Raidla ütles, et isegi kui ta kriitikat isiklikult võtab, ei hakka ta arvustajat kunagi isiklikult ründama. «See on printsiip, mis on mind siia toonud – ja erinevalt president Toomas Hendrik Ilvesest arvan ma, et see viib mind ka edasi. Kriitikat oleme saanud nii vasakult kui ka paremalt, nii ülevalt kui ka alt, ja see on kõige kindlam kinnitus, et me tegeleme õige asjaga. Kui oleks nii, et keegi kogu aeg kiidab või et keegi kogu aeg laidab, siis peaks hakkama mõtlema, et kontseptsioonis on midagi valesti. On öeldud, et radikaalsust pole ollagi, ja et radikaalsusega on mindud üle võlli – jällegi järjekordne märk, et tõenäoliselt sõidame keset teed, mitte ühest kraavist teise.»

Raidla tõi ise kriitikute arsenalist välja väite, et riigireformijad ei tunne ega tunneta riiki, ja lükkas selle kohemaid ka ümber: «Meie 16liikmelises nõukogus on neli eksministrit, kaks põhiseaduse eksperti, kaks Eesti parimat tippametnikku, hiljutine riigikontrolör, meil on riigikogu liikmeid, riigikohtu esimees – kui see seltskond ei tunne ega tunneta riiki, kus on siis see seltskond, kes tunneb?»

Raidla sõnul on tuleviku Eesti kohustatud valmis olema ka kehvemateks stsenaariumiteks. Kui aastaks 2100 on Eestis 800 000 või vähem elanikku, siis sama kalli riigikorraldusega ei ole võimalik enam edukas olla, põhjendas ta.

Raidla rõhutas, et Eesti vabariik ei ole poliitikute omand, ta on kodanike omand, ja ka ettevõtjad on kodanikud. «Ei ole nii, et rääkida võivad ainult need, kes kandideerivad riigikogu valimistel,» kõneles ta ta. «Meie poliitiline huvi on tõepoolest null, aga see ei tähenda, et meil poleks õigus jõuliselt välja pakkuda seda, mida on tarvis Eesti eduloo kestlikkuse jaoks.»

Saadet saad järelkuulata siit. Saade «Kaks ühes« on eetris igal teisipäeval kella ühest kaheni. Saadet juhib Postimehe erikorrespondent Vilja Kiisler.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles