Kasvava antisemitismi valguses meenutatakse täna Kristalliöö sündmusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

80 aasta eest aset leidnud juudivastased progrommid said nimetuse Kristalliöö, kuna tänavaid katsid lõhutud aknaklaaside killud.

FOTO: akg-images / akg-images / Scanpix

Kuula artiklit

Täna meenutatakse 80 aasta eest aset leidnud Kristalliöö sündmusi, mille raames pööratakse erilist tähelepanu asjaolule, et antisemitism on maailmas taas pead tõstmas.

Täna meenutatakse mitmel pool Saksamaal 80 aasta möödumist Kristalliööst ehk juudivastastest progrommidest, mille raames rüüstati Saksamaal ja Austrias juutide kodusid, hävitati rohkem kui tuhat sünagoogi ja palvetuba ning 7500 juutide ettevõtet. Ligikaudu 30 000 juuti toimetati koonduslaagritesse.

Kristalliöö sündmuste käivitamise argumendina kasutati 7. novembril Pariisis aset leidnud mõrva - nimelt tappis Poolast pärit juut Saksa diplomaadi. Kristalliöö sündmusi käsitleti Saksamaal kui kättemaksu.

Erinevatel andmetel hukkus Kristalliöö sündmuste raames 90 kuni 1300 inimest, kirjutas Deutsche Welle.

«9. november, mille kohta võeti kiiresti kasutusele mõiste Kristalliöö, oli murdepunkt: juutide diskrimineerimisest Saksamaal sai tagakiusamine,» ütles Saksa ajaloolane Wolfgang Benz ja tõdes, et Kristalliööd võib pidada Holokausti alguseks. 

«Jõhker sündmus märkis hetke, mil juutide tagakiusamine muutus süstemaatiliseks, see omakorda kulmineerus Holokaustiga, mis nõudis 6 miljonit inimelu,» kirjutas uudisteagentuur AFP.

Kommenteerides tänase päeva poliitilist olukorda Saksamaal ja parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD), tõdes ajaloolane Benz, et kahjuks pole inimesed ajaloost õppinud.

«Asjaolu, et valijate toetus sellele liikumisele on tõusujoones, näitab, et ajaloost ei ole eriti õpitud,» sõnas ajaloolane. «Kurjategija Adolf Hitler alustas oma karjääri populistina.»

Holokausti memoriaal Berliinis.

FOTO: Fabrizio Bensch / Reuters / Scanpix

Antisemitismi tärkamisele Saksamaa ühiskonnas on viimasel ajal sageli tähelepanu juhitud. Näiteks lubasid paremäärmuslased täna, Kristalliöö aastapäeval, korraldada Berliinis demonstratsiooni. 

«Idee, et paremäärmuslased marsivad täna õhtupimeduses küünaldega läbi valitsushoonete piirkonna on vastuvõetamatu,» poliitik Andreas Geisel. «Me ei tohi paremäärmuslust sõnavabaduse egiidi all lubada.»

Täna hommikul toimus Berliini Rykestrasse sünagoogis mälestustseremoonia, millest võtsid teiste seas osa ka kantsler Angela Merkel ja president Frank-Walter Steinmeier.

FOTO: Tobias Schwarz / AFP / Scanpix

Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kutsus täna kaasmaalasi üles valgustatud, demokraatlikule patriotismile ning taunis agressiivset rahvuslust, mis romantiseerib Saksa ajalugu. Tema sõnul on oluline, et Saksamaa jätkaks sünge natsimineviku tunnistamist ja mälestamist.

Tegemist pole aga ainuüksi Saksamaa probleemiga. Nii toimus hiljuti Ameerika Ühendriikides massitulistamine sünagoogis, milles hukkus 11 inimest. Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe ütles täna, et riigis on antisemiitlike sündmuste hulk viimase üheksa kuuga kasvanud 69 protsenti.

9. novembrit tähistatakse Saksamaal ka Berliini müüri avanemise päevana. 

FOTO: Staff / Reuters / Scanpix

Ent 9. november pole Saksamaa ajalukku läinud mitte üksnes Kristalliöö sündmuste tõttu. Steinmeier ütles täna, et sel kuupäeval on Saksamaa ajaloos aset leidnud mitmed suurejoonelised sündmused, mis teeb 9. novembrist saatusliku päeva.

Nii möödub Saksamaal täna sada aastat monarhia kukutamisest, 80 aastat Kristalliööst ja 29 aastat Berliini müüri langemisest.

Tagasi üles