Eestiga seotud Iisraeli suurärimees soovitab vene koolid kinni panna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Tõhus integratsioon toimib ainult riigi toel ja sisserännanute vabal tahtel
  • Iisrael integreeris 30 aastat tagasi ühiskonda üle miljoni sisserännanu
  • Ärimees avastas Eesti 1992. aastal ja alustas osalusega EVEA pangas

Eestiga seotud Iisraeli suurettevõtja Amram Aharoni

FOTO: Aina Ruussaar

Kuula artiklit

Eestis enam kui veerandsada aastat ettevõtlusega tegelenud ja kunagise EVEA panga üks omanikke Iisraeli suurärimees Amram Aharoni soovitab venekeelsed koolid Eestis sulgeda, et saavutada mitte-eestlaste ühiskonda toomisel suuremat ja kiiremat edu.

«Te ei ole teinud piisavalt, et nooremat põlvkonda oma ühiskonda integreerida. Te  ei tohiks lubada venekeelseid koole. Kui kõik Eestis elavad lapsed käiksid eestikeelsetes koolides alates esimesest klassist, siis poleks teil 25 aasta pärast mingit probleemi mitte-eestlastega,» ütles Tel Avivis elav investeerimispankur Amram Aharoni Postimehele. Ta tõi näitena hilised 1980ndad ja varased 1990ndad, kui lagunevast Nõukogude Liidust emigreerus Iisraeli enam kui miljon juudi päritolu inimest.

Eestis kinnisvaraäriga tegelev investeerimispankur Aharoni märkis samas, et Eesti ja Iisraeli olukord sissesõitnute integreerimisel oli täiesti erinev. «Nõukogude Liit saatis Eestisse inimesi, kelle sotsiaalne tase ja haridus oli sageli madal ja neist sai ka Eesti ühiskonnas madalam kiht,» rääkis Aharoni. «Iisraelis läks täiesti teisiti. Need, kes endisest Nõukogude Liidust emigreerusid, olid valdavalt hea haridusega ja riik toetas nende integreerumist keele õppimisel, eluaseme soetamisel ja töö leidmisel.»

Aharoni sõnul läbisid valdavalt venekeelsed juudid kohustuslikud heebria keele kursused ning panid oma lapsed juudi koolidesse, mitte venekeelsetesse koolidesse. Ettevõtja nimetas enam kui miljoni juudi päritolu inimese kiiret ühiskonda integreerimist üheks Iisraeli imeks. «Enamustes Euroopa riikides rahvastik kahaneb ja kui rahvastik ei kasva, siis ei kasva ka majandus. Iisraeli tulnud sisserändajate hulk suurendas rahvaarvu märgatavalt ja elavdas ka majandust,» sõnas Aharoni. «Saabujate hulgas oli insenere, meedikuid ja õpetajaid. Muidugi ei leidnud kõik kohe tööd, näiteks ei olnud Iisraelil kuigi palju pakkuda metallurgia ja mäetööstuse spetsialistidele ja nii mõnigi nendest leidis töö näiteks bussijuhina. Aga nende lapsed on täna kõigi teiste ühiskonnaliikmetega võrdselt tasemel,» lisas ta.

«Endisest Nõukogude Liidust siia emigreerunud inimesed tegid väga palju tööd ja ma arvan, et kasvõi alateadlikult ei soovinud nad endale sarnast staatust, nagu on paljudel Eestisse tulnud venelastel. Ega heebrea keel ei olnud siia saabunute jaoks kergem kui eesti keel, aga nad kõik õppisid selle ära,» märkis Aharoni. Tema sõnul oli valitsuse teadlik poliitika suunata saabunud üle kogu maa laiali. Iisraeli valitsus ostis nende integreerimiseks perifeerias odavat maad ja ehitas sinna odavaid elamuid ning hoidis nõnda ära sisserännanute enklaavide tekkimise suurtes linnades. «Elu Tel Avivis on väga kallis, mererannal asuva korteri ruutmeeter maksab üle 25 000 euro. Seda on kindlasti kümme korda rohkem, kui maksab ruutmeeter näiteks Postimehe majas,» sõnas Aharoni.

Ettevõtja nimetas Iisraeli eeliseks seda, et ärieliidi hulgas tunnevad kõik üksteist. «Ma arvan, et ärimehed tunnevad siin üksteist isegi paremini, kui Eestis. Eestis istub igaüks oma seina taga, Iisraeli ühiskond on aga väga avatud. Iisraelis on meil isegi ütlus: kui sul on sidemeid, siis sa ei vaja kaitset,» rääkis Aharoni.

Eesti avastas Amram Aharoni enda sõnul juhuslikult 1992. aastal. «Üks mu sõber kirjeldas taasiseseisvunud Eestit huvitava kohana ja kutsus mu kaasa. Mulle meeldis, kuidas head inglise keelt kõnelevad noored inimesed ehitasid üles demokraatlikku riiki, ma nägin teie riigis potentsiaali,» ütles Aharoni. «Eestisse sattumine ja sinna investeerimine oli puhas juhus, samamoodi oleksin ma võinud sattuda Bulgaariasse või Rumeeniasse,» lisas ta.

Aharoni ostis koos partenritega Eestis kunagise EVEA panga. «Tookord oli Eestis palju väikeseid panku ja ka meie pank ei hakanud hästi toimima. Me müüsime oma osaluse selles pangas üsna ruttu maha ja aasta hiljem läks see pankrotti. Tänu jumalale ei kaotanud me raha,» märkis ettevõtja. Eesti Panga Nõukogu tühistas EVEA panga tegevuslitsentsi 1998. aastal, 1999. aasta veebruaris kuulutati välja EVEA pankrot.

Iisraeli ärieliiti kuuluv Amram Aharoni on New Yorgi ülikooli majandusteaduste doktor, ta tegutseb investeerimispankuri ja kinnisvaraettevõtjana. Aharoni on olnud Iisraeli börsi juhatuses ning Iisraeli Herzelia ülikooli rahanduse- ja krediidi eriala õppejõud. Praegu on ta mitme peamiselt kinnisvaraga tegeleva ettevõtte juhatuse liige.

Tagasi üles