Jaht rahvusloomale (3)

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopas on hunt haruldus ja pigem saab teda näha loomaaias. See ülesvõte on tehtud ühes Saksamaa loomaaias.
Euroopas on hunt haruldus ja pigem saab teda näha loomaaias. See ülesvõte on tehtud ühes Saksamaa loomaaias. Foto: Patrick Pleul

Silmitsesin üleni roosaks värvunud käsivart ja nentisin: «Veri tatiga! Ei mingit kahtlust!» Roosasusel oli proosaline põhjus: eelmisel ööl olid hundid lambakarjas käinud ja keegi pidi nüüd aedikus ringi jooksvad ning siit-sealt auklikud uted kinni püüdma. Võikamast pildist ei pääsenud aga tallimees, kes võsavillemite veretöö käigus otsa leidnud lambad kokku kogus...

Hundijahieksperdi Igor Homini sõnul on hunti väga keeruline küttida, sest kui sõralisi saab söödaga peibutada, siis hundid on söötmise suhtes umbusklikud ja ettevaatlikud. Mis puudutab jälgede ajamist, siis on see ilma lumeta üsna lootusetu ettevõtmine, ütles Homin. «Hunt on kõva matkasell, kes teeb öö jooksul meeletult jälgi. Vahel käib ta mitu korda ka omaenda jälgi mööda. Varahommikul metsa minnes ja lumelt jälgi ajades on tükk peamurdmist, et kus see hunt magab ja kus niisama ringi jooksis. Seetõttu tulebki metsa minna siis, kui lumesadu on öösel lõppenud ja näha ainult kõige värskemad jäljed.»

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles