Tallinna ja Tartu lasteaiad: meil lihtsalt ei jätku erispetsialiste

Foto on illustratiivne Foto: Caro / Stefan Trappe / Scanpix

Postimees suhtles kuue Tallinna ja Tartu lasteaiaga, et kuulda nende kogemusi probleemse käitumisega lastega ning neile pakutavate tugisüsteemidega. Anonüümsuse huvides on lasteaiad artiklis märgitud numbritega. Küsitletud lasteaedades käib kokku 1443 last.

Kõigi kuue lasteaia direktorid nentisid, et ka neil on mitmeid käitumismuredega lapsi. Enamiku lasteasutuste juhtide hinnangul on veidi suuremat tähelepanu vajavate laste arv tõesti tõusnud, kuid otseselt käitumishäirega laste lisandumist on aastate lõikes märganud vaid kaks lasteaeda.

Kõige suuremate murekohtadena märkisid lasteaiad valdavalt koostöö raskusi lapsevanematega ning tugispetsialistide leidmise keerukust.

Lapsevanemad ei usalda piisavalt

Et last aidata saaks, peab sellega nõustuma lapsevanem, kuid lasteaedade direktorid nendivad, et tihti perekonnad ei tunnista probleemi.

«[Lapsele toe määramisega] peab vanem nõustuma, kuid  tihti ta ei ole nõus, sest ei tunnistata probleemi, mis on inimlikult mõistetav,» selgitas ühe Tallinna lasteaia direktor.

«Oleme kokku puutunud olukorraga, kus lasteaed ei ole koheselt leidnud ühist keelt  isa- ja emaga, mis on teinud keerulisemaks lapse aitamise,» nentis teise pealinna lasteaia juht.

Kolmanda Tallinna lasteaia direktori sõnul kipuvad vanemad end probleemi ilmnedes ise kogemustega septsialistiks pidama, mistõttu hakkab vanem selgitama lasteaiale kui palju ta ikka oma lapsest teab. «Aga inimene, kes on esimest korda lapsevanem ei suudagi kõiki neid probleeme teada, mida spetsialist võib ära tunda. Vanemad peaksid natuke rohkem lasteaeda usaldama,» lisas ta.

«Aastate jooksul on vahel olnud väga raske mõnda lapsevanemat mõistma panna, et tema lapsega on mure ning koostöö on seetõttu olnud raskendatud. Mõne lapsevanema puhul on väga aidanud, kui temaga on rääkinud spetsialist väljastpoolt lasteaeda, näiteks Tallinna Õppenõustamiskeskusest või Rajaleidjast,» selgitas neljanda lasteaia direktor.

Viienda, Tartus asuva lasteaia juht ütles, et kui vanemad ja pere teevad igakülgset koostööd, on avatud ja usaldavad lasteaeda, saab laps abi. «Kui pere ei tunnista probleemi, süüdistab veel teisi, on meie käed lühikesed ja laps võib jäädagi õigeaegse abita» nentis ta.

«Sageli kajastuvad pereprobleemid lapse käitumises,» selgitas kuuenda, Tartus asuva lasteaia direktor, kuid seda, et lapsevanematega koostöö ei suju, ta üldiselt ei märkinud.

Seadus nõuab, kuid erispetsialiste pole piisavalt

Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste vanemnõunik Kristi Paron ütles varasemalt, et seaduse tasandil on lapse ja pere abistamiseks ja nõustamiseks võimalused olemas ning lasteaed peab tagama vajadusel lapsele vastava tugiteenuse. Mitmed lasteaiad aga tunnistavad, et praktikas ei ole see abi nii hästi teostatav.

Neljanda lasteaia direktor tõi suisa välja, et Koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 kohaselt tuleb lapsele tagada vajadusel tugiteenus, «mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor». Direktori hinnangul on see küll väga mõistlik nõue, kuid praktikas on ta näinud, et neid inimesi lasteaeda leida on väga raske.

«Murekohana näen, et erispetsialiste pole lasteaeda tööle võtta. Otsime juba pool aastat omale logopeedi lisaks. Kandideerinud on ainult üks inimene, kellel oli võimalus valida mitme lasteaia vahel. Erasektoris on logopeedi palk palju kõrgem ning sellega on raske konkureerida,» tõdes direktor ning lisas, et kui peaks tekkima vajadus mõne lapse jaoks eripedagoog või tugiisik tööle võtta, siis ei ole sugugi kindel, et selline inimene leitakse.

Ka esimese lasteaia direktor kurtis, et peamiseks mureks on see, et erispetsialiste lihtsalt ei jätku. «Kui nad oleksid lasteaedade juures olemas, oleks ka vanemal abi kergem vastu võtta ja kõik toimuks kiiremini. Vanem soovib ju ikka oma lapsele head, kuid ka tema ei tea alati, kuidas seda head teha,» selgitas ta.

Teise ja viienda lasteaia direktorid ütlesid samuti, et lasteaias võiks olla kohal psühholoog või sotsiaalpedagoog, kes saaks kõiki osapooli kiiremini aidata. «Kindlasti on igasugune spetsialisti abi teretulnud nii õpetajatele kui lapsevanematele, kuid probleem võib tekkida inimeste leidmises,» ütles viienda lasteaia direktor.

Kolmanda lasteaia direktor usub, et lasteaeda jõudes tegeletakse juba tagajärgedega ning lapsevanemate harimist tuleks alustada rohujuure tasandil. «Seadus ei saa siin midagi muuta, kui vanemad seda, mida spetsialistid neile lasteaias selgitavad tõsiselt ei võta,» nentis ta.

Kuuenda lasteaia direktor selgitas, et neil arvestab rühmameeskond iga lapse eripäraga ning lisaks on lastele toeks logopeed, psühholoog, HEV koordinaator ja maja juhtkond. Sellest tulenevalt ta hetkel rohkemate tugispetsialistide jaoks selles lasteaias vajadust ei näinud.

Tallinna Haridusameti kommentaar

Tallinna Haridusameti alushariduse vanemspetsialist Piret Linnu sõnul peab linn väga oluliseks hariduslike erivajadustega (HEV) laste toetamist, mistõttu on selleks loodud mitmeid võimalusi.

Samas nendib ka tema, et mitte ainult Tallinnas, vaid terves Eestis on suureks väljakutseks erispetsialistide puudus. «Seetõttu asutaski Tallinn TÕNKi (Tallinna Õppenõustamiskeskuse), kus töötavad spetsialistid saavad teenust pakkuda linna kõikidele haridusasutustele,» selgitas ta.

Tema sõnul töötab Tallinna lasteaedades mitukümmend sobitus- ja erirühma probleemidega lastele ning Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK), mis koordineerib ja arendab haridus- ja tugiteenuste süsteemi linnas.

«TÕNKis pakuvad nõustamisteenust logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja laste psühhiaatrid ning lapsevanemad ja haridustöötajad saavad küsida nõu ja abi nii lapse õpiraskuste kui ka käitumishäirete puhul,» selgitas ta.

Linnu sõnul toetab keskus 2,5 kuni 19-aastaseid lapsi ja noori ning teenused on lapsevanemale ja linna haridusasutusele tasuta. Ka pakuvad TÕNKi juurde loodud koolituskeskuse spetsialistid tasuta koolitusi üldhariduskoolide ja alushariduse õpetajatele ning teistele haridusvaldkonna töötajatele.

«Lapsevanemal on võimalik pöörduda ka Rajaleidja keskuse poole, kus antakse soovitus lapsele sobiva rühmatüübi valikuks. Nõustamiskomisjoni poole saab pöörduda vaid lapsevanem ise. Lapse erivajaduse hindamine on ainult nõustamiskomisjoni pädevuses,» selgitas ta.

Ta rõhutas, et koolieelses lasteasutuses on väga oluline lapse erivajaduse varajane märkamine õpetajate poolt.

«Õpetajad jälgivad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias või -sõimes ning vajadusel kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse erivajaduse järgi. Lapse erivajaduse määratlemiseks ja vajaliku tugiteenuse tagamiseks on vajalik väga hea koostöö spetsialistide, õpetajate ja lapsevanemate vahel,» selgitas Lind. 

Tema sõnul on Tallinn juba aastaid erirühmades töötavaid ja ka tavarühmadega lasteasutustes töötavaid erispetsialiste toetanud. Alates oktoobrist 2018 eraldas Tallinna Haridusamet koolieelsete munitsipaallasteasutuste direktorite taotluse alusel täiendavaid ressursse lasteaias käivate laste erispetsialisti teenuste pakkumiseks.

«Toetus eraldati kõikidele 24 lasteasutusele, kes toetust taotlesid, kokku 111 604 eurot. Toetust saab määrata asutustele, kus erispetsialist olemas on,» selgitas ta.