Kaemus: “Bohemian Rhapsody” – legend legendist
/nginx/o/2017/11/03/7279553t1h0f4d.jpg)
10. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/09/11562258t1h2613.jpg)
Kui rääkisin sõpradega plaanist Freddie Mercury eluloofilmi vaatama minna, ütles üks nendest, et ta ema tahtvat seda väga näha.
Ema alustanud juttu küsimusega, kas ta üldse teab sellist bändi nagu Queen. Pärast esmast muhelemist mõtlesin, et huvitav küll: Queen on meie põlvkondade teadvusse tulnud nii eri aegadel, et temast polegi väga juttu olnud.
Kuna ma ei eksisteerinud Queeni hiilgeajal isegi mõtteliselt, suudan ainult mõistatada, milline võis olla esmatutvus bändi loominguga raudse eesriide taga. Kui mõne tolleaegse käest küsida, meenub sellele vaid mõni mälestus rahvamaja videodiskost või ühikas rokkimisest. Minu põlvkonnale tundub, et Queeni otsa komistati popkultuuri kaudu. Mercury võidukas siluett ja müstiline lüürika on tuttavad paljudele, olenemata sellest, kas lauljat ennast teatakse. Tõrjutud noored on aga juba aastakümneid leidnud lohutust Queeni muusikast, ja nagu film näitab, võisidki üksindus ning vajadus end leida ja leiutada inspireerida nende loomingut.
Kinosaali publik oli põlvkondade poolest igatahes kirju. Mercury täht särab siiani nii eredalt, et lugu temast kõnetab nii vanemaid kui ka noori. Lahkudes oli näha punetavaid silmi, kuulda isegi meesterahvaid võrdlemas stseene, mis neile klombi kurku olid toonud. Hiljem tänaval kiresid mõned noored uljalt “Bohemian Rhapsodyt” laulda.
Kõige paremini kirjeldaks filmi sõna “legend”, lugulaul oma aja ikoonist. Ajalooline täpsus pole filmi tegijatel olnud otseselt eesmärgiks, aga võttes filmi kunstiteose, mitte dokumendina, polegi täielik tõetruudus esmatähtis. Muretseda pole aga tarvis, film pigem tõstab sündmusi ümber, ei leiuta midagi uut ja jääb usutavaks.
“Bohemian Rhapsody” koosneb rohkem vinjettidest kui pikast ühtsest liinist, esile tõusevad olulisimad hetked Queeni eduloos ja Mercury tragöödias. Peaosatäitja Rami Malek on oma rollis rabav, jätmata kordagi muljet, et asjad peaksid olema teisiti, ja andes vaatajale võimaluse tunda Mercuryt isiklikumal tasandil. Queeni muusika ärkab elule, nii et võib äratada kunagist videodisko lumma või murdeea ängi. “Bohemian Rhapsody” on ülev ja grandioosne, täpselt nagu Mercury ise.