Urmas Reinsalu: valitsus ei ole rändelepet heaks kiitnud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Urmas Reinsalu

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile, ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ÜRO pagulas- ja rändeleppe kohta.

15. märtsil esitas välisministeerium valitsusele heaks kiitmiseks Eesti läbirääkimispositsioonid ÜRO rände- ja pagulasleppe kohta, et Euroopa Liidu üldasjade nõukogus kujundada ühist seisukohta.

Reinsalu ütles, et tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuna nii radikaalset ja ulatuslikku dokumenti poleks eales saadud heaks kiita, suure riikide hulga poolt. «See on kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal,» lisas ta.

«Tuumküsimus on, kas see deklaratsioon moondub hilisemas tõlgendamises eeldatavaks tavaks, mille järgimiseks riigid on kohustatud ja mida hinnatakse rahvusvaheliste kohtute ja asutuste poolt.» Reinsalu märkis, et Euroopa Inimõiguste Kohus loonud ÜRO kehtivale pagulasseisundi konventsioonile avara tõlgenduse.

Reinsalu sõnul ei langetanud valitsus tema palvel märtsis otsust Eesti positsioonide kohta samal istungil, vaid katkestas arutelu. Järgmisel istungil, et kindlustada Eesti suveräänsust oma migratsioonipoliitika üle otsustamisel, lisati justiitsministri ettepanekul järgmised põhimõtted: lepe ei tohi luua uut rahvusvahelist tavaõigust ning lepe ei tohi kaasa tuua riikidele täiendavat kohustust ja vajadust muuta seadusi. «Toonane otsus ei olnud heakskiitmine, vaid valitsuse positsioonide heakskiitmine,» toonitas Reinsalu.

«Rohkem valitsus seda küsimust arutanud pole,» kinnitas ta. Justiitsminister märkis, et teised liikmeriikide esindajad on lepet arutanud ja teinud muudatusi ning on liikmesriike, kes on püstitanud Eestile sarnased kahtlused ning selle tagajärjel väljendanud soovi leppega mitte ühineda.

Reinsalu lisas, et rahvusvaheline õigus tunnistab riikide õigust olla nn persistent objector ja selgelt deklareerida, et selle dokumendiga ei ühineta ja selle alusel ei saa tekkida mingeid kohustusi, sealhulgas tavaõigust, mis oleks riigile siduv. 

«Arvestades tõsist riski, mille eest hoiatasin selgesõnaliselt kevadel, et lepet võidakse hilisemas praktikas asuda tõlgendama rahvusvahelise tavaõigusena riikidele, kes sellega ühinesid, peab valitsus kiiremas korras arutama seda lepet, loobunud riikide argumente, leppele tehtud muudatusettepanekuid kui ka võimalikke õiguslikke tulemeid ja langetama teadliku otsuse,» selgitas Reinsalu. 

Detsembrikuus toimub Marokos valitsustevaheline konverents, kus riigid hääletavad lepet (mitte ei allkirjasta). Formaalselt käetõstmist ei toimu, vaid riigi osalemise akt ja vastuolemise mitteväljendamine loetakse poolthääleks. Riigid, kes ei soovi saada osaks võimalikust leppega kaasnenud rahvusvahelisest tavaõigusest, on seda avalikult väljendanud või teevad seda lähitulevikus. Mitte allakirjutamine, vaid konverentsil osalemine ja seal eitava seisukoha mitteväljendamine on konverentsi statuudi järgi leppega ühinemise akt, selgitas Reinsalu. Nii on ta justiitsministeeriumil palunud analüüsida seda lepet riigiõiguslikus vaates.

«Minu jaoks ongi argumendid nii tõsises küsimuses ennekõike riigiõiguslikud. Loodan, et keegi ei kasuta argumenti, et lepe ei kuulu arutamisele põhjendusel, et isepäise käitumisega võime ära peletada mõnede migratsiooni lähteriigiks olevate riikide hääled ÜRO julgeolekunõukogu hääletusel. Lihtsalt see argument kuulub diplomaatilise taktika, mitte riigiõiguse valdkonda,» arutles Reinsalu ÜRO pagulas-ja rändeleppe kohta.

Parlamendisaadikud kritiseerisid Sven Mikserit, et välisministeerium pole tutvustanud riigikogu väliskomisjonile ÜRO migratsioonipakti detaile. Sven Mikser kriitikaga ei nõustu.

Tagasi üles