Kaljulaid: kui üksmeelt pagulasleppe osas pole, siis mina Marokosse ei lähe (55)

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Foto: Tairo Lutter / Postimees

President Kersti Kaljulaid ütles, et ei sõida Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele, kui Eesti valitsus ei jõua rändeleppe osas üksmeelele.

«Kui meil Eestis on ühtne välispoliitika, siis tuleb valitsuse seisukoht selgeks saada, eelkõige, et millised on leppe õiguslikud tagajärjed. Kui on see selge, siis saame minna edasi,» ütles Kaljulaid ERR-ile. «Senikaua, kuni meil pole konsensust ja valitsuse positsioon ei ole teada, riigikogu väliskomisjon lepet ei toeta,» sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et praegust olukorda arvestades tema detsembris Marrakechi sõita ei saa. Ta ütles, et leppe allakirjutamist kavas ei ole.

Loe lähemalt ERR-i uudisteportaalist.

15. märtsil esitas välisministeerium valitsusele heaks kiitmiseks Eesti läbirääkimispositsioonid ÜRO rände- ja pagulasleppe kohta, et Euroopa Liidu üldasjade nõukogus kujundada ühist seisukohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuna nii radikaalset ja ulatuslikku dokumenti poleks eales saadud heaks kiita suure riikide hulga poolt. «See on kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal,» lisas ta.

Väliskomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu.

«See on ikka päris imelik, mis Eesti valitsusasutustes toimub, kui ÜRO migratsioonileppe heakskiitmine kuu aja pärast saabub tohutu üllatusena ja selle sisu on justkui teadmata. See ei tohi nii olla, arvestades, et seda kokkulepet on ette valmistatud ligi kaks aastat ning kõik ÜRO liikmesriigid on selles osalenud. Ka Eesti. Oleksin eeldanud, et Eesti riigivõim teab, mida ta teeb,» kommenteeris olukorda Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

Tema sõnul otsustas ÜRO peaassamblee juba 2016. aasta septembris, et 2018. aastaks tuleb ette valmistada ÜRO liikmesriikide valitsuste vahel läbiräägitav ülemaailmne migratsiooni kokkulepe, et selle keerulise probleemistikuga maailmas võimalikult ühtsete põhimõtete alusel tegutseda. Migratsiooni kokkuleppe ettevalmistamine algas Paeti sõnul eelnevast tulenevalt 2017. aasta aprillis, millele järgnes 15 kuud riikide valitsuste vahelisi konsultatsioone ja läbirääkimisi.

Paet tõi välja, et 13. juulil 2018 ehk neli kuud tagasi lõpetasid liikmesriigid ÜRO migratsiooni kokkuleppe teksti üle kõnelused ehk tekst sai valmis ja on sellest ajast alates kõigile kättesaadav, muu hulgas ÜRO kodulehel, ÜRO ametlikes töökeeltes, sealhulgas inglise keeles.

Samuti otsustasid Paeti sõnul riigid kõnelusi lõpetades, et 10.-11. detsembril toimub Marokos valitsustevaheline konverents, et see ülemaailmne kokkulepe heaks kiita.

«ÜRO kodulehel on must valgel kirjas, et ÜRO migratsiooni kokkulepe ei ole õiguslikult siduv. Kogu eelneva tõttu on täiesti arusaamatu ja pentsik, mis sahmimine see meil siin Eestis nüüd 23. tunnil on lahti läinud. See küll sisulisest ja läbimõeldud tegevusest riigiasutuste sees ja vahel ei räägi,» sõnas Urmas Paet.

Välisminister Sven Mikseri kommentaar muutmata kujul:

«Välisministeerium tutvustab loomulikult nii valitsuskabinetile kui parlamendile veelkord ränderaamistiku sisu ja põhimõtteid. Usun, et nii on kõigil valitsuse liikmetel võimalik saada kindlust, et see deklaratsioon ei kohusta meid muutma mitte ühtegi Eesti Vabariigi seadust. Valitsuse aruteluks avaneb esimene võimalus algava nädala neljapäeval. 

Olgu põhimõttena märgitud, et ränderaamistiku näol ei ole tegemist välislepinguga ei Eesti ega rahvusvahelise õiguse mõttes. Seega ei vaja see raamistik valitsuse poolt otseselt heaks kiitmist nagu välissuhtlemisseadus välislepingute puhul ette näeb, kuid mõistagi peab valitsuses ses poliitiliselt tundlikus küsimuses valitsema ühisarusaam. Tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, mille ulatust ja mandaati valitsus juba märtsis arutas, pannes oma seisukohtadega paika selged kriteeriumid läbirääkimistele.»

Kommentaarid (55)
Copy
Tagasi üles