11. novembril möödub 100 aastat Eesti vanima ja suurima jõustruktuuri, vabatahtlikke riigikaitsjaid koondava kaitseliidu loomisest.
Galerii: kaitseliidu sajanda aastapäeva puhul asetati pärjad Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussamba jalamile (1)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2023/05/17/15327035t1h2447.jpg)
11. november 2018, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna asetati pärjad Reaalkooli juures asuvale Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba jalamile, sellele järgnes jumalateenistus Jaani kirikus jumalateenistus.
Kaitseliidu 100. aastapäeva tähistamine kulmineerub kontsert-vastuvõtuga Saku Suurhallis.
I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud Eesti Kaitse Liidu ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.
Täna kuulub kaitseliitu 26 000 isamaalist kodanikku.
Kaitseliidu sünnipäeva puhul asetati 9. novembril kaitseliidu looja admiral Johan Pitka kuju jalamile Tallinnas pärjad ning tunnustati parimaid kaitseliidu liikmeid. Kokku anti välja 266 kaitseliidu teenetemärki ja 24 kaitseliidu valgeristi.