Moskva: USA rakettidel Euroopas saavad olema drastilised tagajärjed (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/13/11570008t1h00b9.jpg)
USA lahkumisel keskmaa tuumajõudude leppest (INF) jääb kaotajaks Euroopa, ütles Vene alaline esindaja Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov.
«Millised on USA edasised plaanid pärast INF-ist lahkumist? Kui nad kavatsevad paigutada raketid Euroopasse, võib see tuua kaasa dramaatilised sündmused, sealhulgas piirkonna riikide sisepoliitikas,» ütles Tšižov usutluses Briti ärilehele Financial Times.
Ta rõhutas, et USA lahkumisel INF-ist kannatab kõige rohkem Euroopa, kuivõrd 1987. aastal võitsid selle lepingu sõlmimisest enim samuti eurooplased.
«See oli silmanähtav nii 1987. aastal kui ka praegu: suurim võitja oli Euroopa, sest Euroopa oli koht, kuhu paigutati USA kesk- ja lähimaaraketid ning selle tulemusena sai Euroopa samasuguste Nõukogude rakettide sihtmärgiks,» meenutas Tšižov.
Financial Times märkis, et Tšižovi sõnul viib igasugune uute USA rakettide paigutamine Euroopasse, olgu või tavalõhkepeadega, olukorra tasakaalust välja.
«Kaugelt ei suuda te eristada tuumalõhkepeaga raketti tavalõhkepeaga raketist. See on üks kõige salakavalamaid küsimusi relvastuskontrolli alal,» edastas leht Vene suursaadiku sõnu.
Lisaks lükkas ta tagasi USA ettepaneku INF üle vaadata ja lülitada sellesse ka Hiina. «Miks peaks USA olema sel puhul rohkem mures kui Venemaa?» päris Tšižov.
INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse paigutamise ja katsetamise.
USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.
President Donald Trump teatas 20. oktoobril, et Ühendriigid lahkuvad leppest.