Juhtkiri: Rändepakt paneb perutama
14. november 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/13/11570665t1he61c.jpg)
Oli seda nüüd siis vaja, et ÜRO rändepakt sattus järsku avaliku tähelepanu keskmesse? Seetõttu on tõenäoline, et juba 2016. aastast “kaua tehtud kaunikene” ei saagi Eesti valitsuselt toetust ja president Kersti Kaljulaid ei sõida järgmise kuu algul Marokosse Marrakeshi pakti õnnistama. Miks?
Pakt iseenesest on internetist üsna hõlpsasti leitav. Seda on 34 lehekülge, millel üles loetletud 23 eesmärki ja teed-viisid, kuidas neid saavutada. Ingliskeelse nimega dokument “Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration” valmis selle aasta 11. juulil. Just siis võeti ÜROs vastu deklaratsioon, mis käsitleb nii rännet kui pagulust. Kaunis suvi oli täies hoos ja Eestis teadis paktist paremal juhul vaid mõni välisministeeriumi töötaja. Avalikkust sellest ei teavitatud, isegi eesti keelde pole juriidikast kubisevat teksti pandud. Kas Eesti oma püüdluses saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks oleks paktiga salamisi nõustunud, on vaid spekulatsioon.
Välisminister Sven Mikser tõttas kinnitama, et pakt pole siduv ega muuda Eestile midagi. Ent milleks toetada dokumenti, millest pole tolku? Mikser võttiski teise hoiaku: kui toetame põhimõtteid, eeldatakse nende järgimist. Erakondadest on selgelt väljendanud seisukohta Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Isamaa arvates ei peaks Eesti liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama meie iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel. Samasuguse, riikide suveräänsuse piiramise põhjendusega jäi paktist eemale USA.
Milleks toetada dokumenti, millest pole tolku?
EKRE hinnangul tahetakse migratsioonileppega muuta illegaalne immigratsioon legaalseks ja teha kohustuslikuks tunnistada see normaalsuseks. Sama mulje jääb pakti teksti lugedes. Rändepakt paneb perutama ja selle vastaste ritta lisandub aina uusi riike. Peale USA ja Ungari, Austria, Poola, Tšehhi, Bulgaaria, Horvaatia. Sisepoliitiline mõttevahetus käib näiteks Slovakkias, Sloveenias. Mikser üritab homme valitsuses paktile siiski toetust saada, aga valimised on ju tulekul!