Galerii: Savisaar käis oma raamatu esitlusel

Viru keskuses asuvas raamatupoes esitleti õhtul raamatut «Edgar Savisaar - poliitik ja romantik» ja kohal oli ka Savisaar ise.

Savisaare meenutusi ja vaateid elule sisaldava raamatu koostasid Toivo Tootsen, Heiki Raudla ja Ain Saarna ning  selle andis välja kirjastus Maagiline Ruum. 

Raamatu esitlus toimus täna Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses ja üles astusid seal nii raamatu koostajad kui ka Edgar Savisaar isiklikult.

Reportaaž raamatuesitluselt: kassid, Krieger ja autogramme jagav Savisaar

Esitluse algus viibis kümne minuti jagu, sest raamatud vajasid autogrammi ja järjekord ei lühenenud minutite jooksul. Kui autogrammi saanu läks kohta valima, tuli tema asemele järjekorda vähemalt kaks inimest.

Üks inimene julges küsida Savisaarelt: «Kuda Tervis kah on?» Savisaare vastust polnud kuulda, ent küsija vastus oli heasoovlik: «Olgu sind kauaks!»

Järjekorra lõppu ilmus ka üks silmapaistev naine: blondid juuksed, erkpunane kampsun, äsjaostetud raamat, punane roos ja silmi varjavad suured pruunid päikeseprillid. Olgu öeldud, et terve vestluse aja olid tal need peas.

Üldpilt oli visuaalselt väga huvitav - Savisaar keskel, tema taga laiumas suur powerpoint piltides, kus tema on fookuses. Ja veel kord - järjekord inimesi, kellel on käes tema näoga raamat.

Esimeses reas oli koha sisse võtnud ka Toomas Lepp. Suurelt ürituselt oli puudu aga Heimar Lenk. Lenk oli ju raamatule andnud Edgari kirjelduse, kus ta ütles, et aastaid Edgari kõrval töötades, on talle silme ette kerkinud Winston Churchill.

Neljanda rea kõrval seisis tumesinises mantlis naine, kelle põues oli peidus valge kass – Savisaare kass. Kass tundus uudishimulik, nii palju rahvast ja veel rohkem lõhnu, mille peale tahaks põuest välja tulla.

Ja siis saabus vaikselt, kuid kindla sammuga Edgari kõrvale Ain Saarna. «Me alustame vestlusega. Te olete väga armsad inimesed. Palun ärge solvuge.» Seepeale hakkasid kõik järjekorras olijad otsima istekohta ning alustati meeliülendava küsimusega. «Mis on kassi nimi?» Savisaar: «Ta on mu muusa. Tal on kolm nime, üks nendest on Mati.»

Järgnes fotoaparaatide mürin, just nagu lahinguväljal.

Saarna juhatas ka ilusti sisse muusik Erich Kriegeri.  «Edgarile meeldivad muusika ja toit.» Pärast muusikalist vahepala  tuli jutuks ka raamat.

Raamatu idee tekkis tegijatel juba 1994. aastal, kui Ain Saarna ja Edgar rääkisid omavahel lapse- ja nooruspõlvest. Edgar Savisaar on nimelt saanud sisse ka lavakunstikateedrisse Panso kursusele. Ain Saarna: «Juba tollal mõtlesin, et sellest saab raamatu jaoks asja.»

Savisaar ise jäi raamatut kommenteerides tagasihoidlikuks: «Raamat on lugeja nägu, lugeja peab ise otsustama. Eriline, sest  seal on minu mõtted, nemad (autorid – toim.) tegid valiku, nemad vastutavad.» Kahel korral mainis Savisaar ka seda, et ta ei ole kordagi öelnud, kuidas kirjutada ja millest. 

Saarna küsis ära ka kõige tähtsama küsimuse: kas Edgar Savisaar kandideerib nendel valimistel. Tekkis pikk paus ning Savisaar lausus: «Ma hakkasin mõtlema mitmetel ma osalenud olen… Kümnel ma arvan. Vara veel otsustada. Vaatan huviga kõrvalt!»

Selle suure küsimusega lõpetati raamatu esitlus ja algas tänamisvoor. Aplaus oli väike, arvestades suurt kohale tulnud inimesi. Kõla järgi plaksutasid kuus inimest.

Pärast tänamisvooru läks edasi autogrammide jagamine. Järjekord tekkis sekunditega. Järjekorras vaatas edasi ja tagasi ka Urmas Sõõrumaa. Lõpuks nägi kassat ja tormas sinna. Kohe pärast teda tuli ostlema ka Kristiina Ojuland. Sähvisid välklambid.

Filmimeestele tegi aga silmad ette üks proua lilla kampsuniga. Oma väikese videokaameraga filmis ta juba minu saabumisest alates. Naine filmis nii alt kui ülevalt, raamatute tagant ja nende eest. Suurendas Edgarit sisse ja siis ka välja. Ta filmis peatamatult.