PRIA ripub Euroopa lõa otsas

PRIA peadirektor Jaan Kallas leiab, et maaelu ja põllumajanduse korraldamine on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes väga heas seisus. Foto: Peeter Raidla

PRIA ehk Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab rangelt järgima Euroopas kehtestatud reegleid ega tohi seetõttu näiteks ka otsetoetusi enne detsembrit välja maksta.

PRIA tegutsemise põhimõtteid aitab Maa Elu lugejaile selgitada peadirektor Jaan Kallas.

Kui palju raha on 2000. aastal loodud PRIA kogu oma tegevusaja kestel maaelu edendamiseks välja jaganud?

Oktoobri lõpu seisuga oli PRIA aastate jooksul tehtud maksete kogusumma 3,46 miljardit eurot, millest ligemale 2,84 miljardit pärineb Euroopa Liidu fondidest ja ülejäänu Eesti eelarvest. Veel selle aasta lõpus lisandub üle 130 miljoni otsetoetusteks, mis tulevad samuti Euroopast, ja pea 5,5 miljonit eurot Eesti eelarvest rahastatavaid üleminekutoetusi.

Olgu öeldud, et viimastel aastatel on toetuste maht kasvanud keskmiselt 5−5,5 protsenti. Väljamaksete kogusumma on praegu jõudnud vahemikku 320−325 miljonit eurot aastas. Neist suurima osa moodustavad otsetoetused, mille väljamaksmist alustatakse tänavu 3. detsembril. Sealt alates kahe nädala jooksul peaks 99 protsenti otsetoetustest olema juba laekunud. Allesjäänud ühe protsendi moodustavad need, kellega me praegu asjaolusid täpsustame.

Miks te enne 3. detsembrit otsetoetusi välja ei maksa, põllumehed soovivad ju seda varem saada?

Aastast 2013 kehtib Euroopa Komisjoni määrus, mis ütleb, et otsetoetuste makseid tohib teha ainult 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini. Selle nõude vastu eksimine tähendab üht – kogu rahast ilmajäämist.

Kui toetuste jagamisele praegu tagasi vaadata, siis kuidas teile tundub: on need toetused läinud õigesse kohta?

Viimase kümne aasta teadmiste pealt võin kinnitada, et toetuste jagamist konservatiivselt hinnates on 97 protsenti rahast läinud õigesse kohta. Teadaolevalt on see parim näitaja kogu Euroopa Liidus. Seda protsenti mõõdetakse liikmesriikide kaupa programmperioodi tulemuste põhjal. Euroopa Liidu eraldatud rahast tehtavate õigustatud väljamaksete protsent oli viimati Eesti puhul koguni 99,97.

Rohkesti on räägitud sellestki, et Eesti põllumehed saavad Euroopa vanade riikide põllumeestega võrreldes vähem toetusi. Millal see suhe võrdsustub?

Kui teaks, saaksin ehk medali. Aga ma ei tea. See on poliitiline küsimus, aga PRIAs põllumajanduse ja maaelu poliitika kujundamisega ei tegelda mitte üks raas. Küll on teada, et järgmise programmperioodi jooksul jõuab Eesti oma nüüdsest tasemest Euroopa keskmisele 21 protsendi võrra lähemale. Praegu moodustab Eesti põllumeestele jagatavate toetuste suurus 70−72 protsenti Euroopa keskmisest. Kui PRIA oma tegevust alustas, oli see protsent veidi alla 60. Nii et vahe väheneb märkimisväärselt. Võib eeldada, et päris keskmisele tasemele jõuab Eesti alles ülejärgmise programmperioodi lõpuks ehk aastaks 2035. Olgu öeldud, et toetussummad kasvavad samal ajal ka ülemises otsas, kus seisavad näiteks Holland, Kreeka, Hispaania ja Itaalia, kuid kasvutempo on nende puhul Eestiga võrreldes hoopis aeglasem. Nii et summad suurenevad kõigil.

Sõjaväes ei tohi alluvad ülemusi kritiseerida, aga PRIAt see ei puuduta. Sestap küsin: mida on Eestis PRIA seisukohalt vaadates valesti tehtud?

Isegi kui tahaks väga vinguda, siis igapäevaselt PRIAs töötades näen hästi palju õnnestumisi. Ma ei tunne kriitikameelest puudust, aga maaelu ja põllumajanduse korraldamine on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes väga heas seisus. Olgu või lähinaabritega, näiteks Soome, Rootsi, Leedu või Poolaga võrreldes. Eestis on kõik üsna pikalt ette kavandatud ja sihtrühmadega läbi räägitud. Vähemalt põllumajanduses, pisut vähem ehk maaelu edendamises. Nii et kui ma peaksin sellele hinde panema, oleks see viis miinus.

Kas ka siinsetel põllumajandusorganisatsioonidel ei ole teile etteheiteid olnud?

PRIA-l on juba kümme aastat olnud oma kliendinõukoda, kus on esindatud kõik 15 sihtrühma, keda me teenindame. Nõukoda käib koos neli korda aastas ja sinna kuuluvad ikka päris põllumehed, maaelu edendajad ja kalakasvatajad. Kui meil seda nõukoda ei oleks, poleks ka teadmist, kuidas me oma tööd paremini teha saaksime.

Nõukoja ettepanekul on lihtsustunud toetuste taotlemise vormid, kohapealsete kontrollide tegemine ja nõuete kontroll. Muudetud on PRIA enda arengukava ja meie ametnike koolituskavagi tugineb paljus just klientidelt saadud konstruktiivsele kriitikale.

Aeg-ajalt on kõneldud, et toetusraha jagajad tuleks ühe katuse alla viia. PRIA puhul on räägitud näiteks veel Maaelu Edendamise Sihtasutusest või ka EASist?

Ükskõik kui suur see kokkuliitmise tahe ka poleks, siis puht tehniliselt ei ole see võimalik. Euroopas on kokku 81 PRIA-sarnast makseagentuuri, kes menetlevad põllumajandus- ja maaelutoetusi, ning ühtegi neist pole kellegi teisega kokku liidetud. Mõnel pool on kalandustoetuse jagamiseks moodustatud küll eraldi agentuur. See tuleneb fondide põhimäärusest, riikliku järelevalve tegemise kohustusest ja registrite pidamise nõuetest, mille keskmeks on spetsiifilisi andmeid sisaldav põldude register. Kusjuures julgen väita, et PRIAs peetav põldude register kuulub oma kvaliteedilt kindlalt Euroopa kolme parema hulka.

Toetuste jagamisel kehtivad kindlad reeglid. On seal üldse ruumi ametnike vabaks mõtlemiseks ja otsustamiseks?

Seda vabaduse ruumi jääb sinna umbes poolteist millimeetrit ühe meetri kohta. See raha, mis meile läbi erinevate põllumajandus- ja maaelufondide kasutada antakse, tuleb juba koos nõuetega. Neile lisanduvad meie oma maaeluministeeriumis välja töötatud nõuded, mis on seotud Eestile omaste erisustega. Pean siin silmas näiteks keskkonnanõudeid ning ka maheda ja ökoloogiliselt puhta toidu tootmise nõudeid, mis on eelnevalt kõigi sihtrühmadega, peamiselt küll nende esindusorganisatsioonidega, läbi räägitud. Kõigi oma klientidega, keda on praegu üle 52 000, me läbi rääkida ei jõuaks.

Aeg-ajalt tabavad põllumehi ebasoodsad ilmaolud: aasta tagasi vihmad, tänavu põud. Maaeluministeerium hakkas selle peale kohe rääkima Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu jagatavatest laenudest, aga PRIA jäi millegipärast kõrvale?

Põhjus on lihtne. MES on sihtasutus, mis tegeleb eraõiguslikul alusel. Laenude andmine, intressi kogumine ja tagatiste seadmine on MESi põhikirjaline tegevus. PRIA on aga valitsusasutus. Meie oleksime saanud põuatoetust jagada üksnes siis, kui selline toetus oleks Euroopas heaks kiidetud. Kõigi kolme Balti riigi, Poola, Soome ja Rootsi valitsused küll teavitasid Euroopa Komisjoni võimalikest põuakahjudest, kuid Euroopa Komisjon ei pidanud seda nii suureks probleemiks. Ilmselt vaadati Euroopa üldist pilti, võrreldi temperatuure ja sademete hulka Lõuna-Euroopa riikidega, kus üldse harva vihma sajab. Eks see seis ongi riigiti väga erinev.

Tänavuse põua puhul pöördus maaeluministeerium korduvalt tootjate poole palvega informeerida PRIAt, millist toetustega seotud nõuet ei ole neil võimalik põua kui vääramatu jõu või erakorralise asjaolu tõttu täita. 14 500 taotlejast esitas sellekohase teavituse vaid 59. Muide, samal perioodil laekus viis teadet ka selle kohta, et põlde oli tabanud hoopis üleujutus.

Kas sellest võib järeldada, et põua mõju võimendati ajakirjanduses üle?

Ma ei oska seda kommenteerida, eks palavus jätab ikka oma jälje meeleolule. Kohati vaatas paljudelt põllumassiividelt vastu aga tõepoolest üsna kurb pilt: vili ei tärganud, kõrs oli lühike, viljapea väike ja saak kasin. Tänavune lõplik seis on alles kokku löömata ja see selgub statistikaameti kaudu. Meie kohapealsed kontrollid ütlevad, et tänavune saak oli kolmandiku võrra väiksem.

Kumb siis rohkem kahju tekitas, mullune vihm või tänavune põud?

Ikka põud, ehkki 2017. aasta vihm tekitas suuremaid kulusid: viljakoristus oli kallim ja raskem ning kuivatikulud olid hoopis teisest klassist. Tänavu kannatasid kõige suuremat kahju need, kes olid juba varakevadel sõlminud siduvad lepingud vilja müügiks kindlates kogustes kindla hinnaga. PRIA ei saa siin millegagi aidata. Meie abi seisneb iga-aastases otsetoetuste jagamises, mis muu hulgas peaksid aitama ka ilmastikukahjusid leevendada.

Ehk siis iga toetuse andmise taga peab olema Euroopa Komisjoni otsus ja sellega kehtestatud reeglistik?

Jah. 90 protsenti PRIA jagatavatest toetustest lähtub õigusruumist, mille kujundavad Euroopa Komisjoni otsused, ja vaid 10 protsenti Eesti oma otsused. On ju ka toetusi, mis lähtuvad ainult siseriiklikest nõuetest.

Ärimehena tuntud kunagine rahandusminister Tõnis Palts väitis tänavu juulis, et põllumajandus pole majandus, sest maksumaksja maksab peale, et põllumehed saaksid äri teha. Mida teie sellest arvate?

Eks arvamusi ongi erinevaid ja neid on ka Euroopa Parlamendis. Põllumajandustoetused tekkisid Euroopas juba 1960. aastate alguses. Põllumajanduse toetamist on Euroopa Parlamendi iga koosseis väga tuliselt arutanud. Siiani pole aga kordagi leitud sellist poliitilist julgust, et oleks põllumajandustoetuste määra vähendatud. Oma osa on siin mõistagi selles, et eks pidevalt käib kõikjal ju mingi valimine, nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Põllumajanduse toetamisega tehti üldse algust 1958. aastal Ameerika Ühendriikides ja seda tehakse seal siiani, aga hoopis teisest otsast: toetatakse väetiste ja masinate tootjaid, et sisendhindu madalamal hoida, ja ka näiteks maa ostmist. Otse põllumeestele seal raha väga ei maksta, sest ettevõtlus ja konkurents on vaba. Ometi lähevad ka seal suured summad kaudselt põllumajanduse arendamisse. Sestap USA ongi maailma suurim teravilja- ja maisitootja.

Puht teoreetiliselt mõeldes: mis saaks siis, kui põllumeeste toetamine näiteks 1. jaanuarist 2019 üldse lõpetada?

Esimene efekt on usutavasti see, et me võtame kaalus 10−12 kilo alla, sest me ei jaksaks toitu enam nii palju osta. Just põllumajandustoetuste süsteemsus tagabki selle, et toiduainete hinnad oleksid meile jõukohased. See, et me jaksame praegu head ja maitsvat Eesti toitu osta, ongi eeskätt just toetuste tulemus.

Samal ajal on märksa paremal järjel olevates riikides toiduainete hinnad aina rohkem samas suurusjärgus hindadega Eesti poodides?

Nii see paraku on. Aga näiteks Hollandis ja Kreekas on põllumajandustoetused hektari kohta mitu korda suuremad kui Eestis. Mõistagi kajastub see ka toiduainete hindades.

Samas, kui näiteks võrrelda toiduvalikut Soome ja Eesti Prismas, siis siinne valik annab kindlasti põhjanaabrite omale silmad ette, eriti liha- ja piimatoodete puhul.

Kui vaadata viimast kümmet aastat, siis mis on põllumajandustoetuste jagamise põhimõtetes kõige enam muutunud?

Enim on muutunud toetuste jagamise tehnoloogia. Vajadus käia kohapeal põllumajandustootjate dokumente kontrollimas on mitu korda vähenenud. 2018. aastal jagatakse esimest korda kõik pindalatoetused elektrooniliselt esitatud taotluste alusel. Ja neid toetuse eraldamise otsuseid tuleb langetada üle 44 500. Kusjuures varasemaga võrreldes me saime neid hakata kaks nädalat varem töötlema. Kõik vajalikud andmed on meil olemas põldude, klientide ja loomade elektroonilistes registrites ning esmase taotluste administratiivse kontrolli tegid masinad ära paari nädalaga.

Tänu sellele saabki PRIA alustada tänavu otsetoetuste väljamaksmist juba 3. detsembril ehk esimesel päeval, milleks Euroopa Komisjon on loa andnud.

PRIA-l on üldse kokku 51 IT-süsteemi, millega me oma tööd teeme ja siiani pole ükski neist tõrkunud. Meil on Eestis peale keskuse 15 maakondlikku bürood, mis kõik on kaetud turvalise IT-võrguga. Ühtegi andmeleket pole meil olnud. Meil on küll ette tulnud palju eri turvaintsidente, aga kõik need on tagasi tõrjutud. Häkkimisrünnakuid küberrünnakute mõistes pole meil kunagi toimunud, küll on esinenud väiksemaid intsidente ja saadetud nn õngitsemiskirju, kuid meie tulemüürid pakuvad head kaitset.

Kuuldavasti on harvaks jäänud PRIA ametnike kontrollreidid toetusesaajate põldudele?

Meil on ülihea koostöö maa-ametiga, kelle käsutuses on väga hea lennuk väga hea kaameraga, mis teeb kvaliteetsed ja täpsed ortofotod kogu Eestist, sealhulgas kõigist põllumassiividest. Koguni nii täpsed, et üks Võrumaa memm tänas oma ruudulisele paberile vormistatud tänukirjas millegipärast mind selle eest, et oli tänu fotole kadunud kartulipange üles leidnud.

Aastaga pildistatakse üles pool Eestist ja järgmine aasta teine pool. Ja nii pidevate kaheaastaste tsüklitena. Kusjuures tänavu taotleti ühtset pindalatoetust kokku üle 0,96 miljonile hektarile.

Peale selle on kasutusel Euroopa satelliit, mis lendab ka Eestist üle ja meiegi saame neid andmeid kasutada. Maa-ameti lennufotod on küll oluliselt parema kvaliteediga kui satelliidipildid.

Kõik see on viinud selleni, et Eesti talumees näeb PRIA inspektorit väga harva. Eks meie inimesed käivad ka edaspidi kohapeal, aga põhjuseks pole enam maaharimise probleemid, vaid pigem keskkonnanõuetest kinnipidamine.

IT areng eeldab, et teie koduleht peaks olema lihtsalt kasutatav ja informatiivne. Kuidas te ise PRIA praeguse veebilehega rahul olete?

Üldse ei ole rahul. See on ka põhjus, miks me oleme hakanud koostama uut kasutajasõbralikku veebilahendust, mis peaks valmima järgmiseks sügiseks. Prooviversioon valmib suveks.