Eesti linnulihale on nüüd tee Hiina avatud
15. november 2018, 05:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sõlmis Hiina Rahvavabariigiga kokkuleppe, mis avab meie linnulihale tee suurele Hiina turule ja annab siinsetele linnukasvatajaile kauaoodatud võimaluse ekspordi kasvatamiseks.
Maaeluminister Tarmo Tamm, naasite hiljaaegu Hiinast üsna kõrgel tasemel rahvusvaheliselt kohtumiselt. Millega oli tegu ja kellega seal kohtuda õnnestus?
Osalesin koos äridelegatsiooniga, kuhu kuulus mitu meie toidutootjat, Hiina esimese rahvusvahelise messi Import Expo avatseremoonial, mida väisas Hiina president Xi Jinping ja kus kohtusin taas ka oma kolleegi, Hiina põllumajandusministri Han Changfuga. Esinejate seas oli veel näiteks Venemaa peaminister Dmitri Medvedev.
Millise sõnumiga tagasi tulite? Kas Hiina on meie toidust huvitatud?
Hiina on praegu hästi avatud välismaailmale ja seda rõhutati igal sammul. Hiina ootab kõiki koostööd tegema ja oma kaupa sinna turule tooma. Nii investeeringute kui intellektuaalse omandi kaitse on seal kõrgel tasemel ja seegi on soodustav tegur. Hiina soov on saada esimeseks majanduseks maailmas ja see neil kindlasti ka õnnestub. Selleks teevad nad hästi palju koostööd kõikjal maailmas, teiste seas ka Euroopa Liidu riikidega. Han Changfu otsis mind messi ajal ise üles ja tahtis rääkida – eks seegi näitab midagi hiinlaste huvist Eesti vastu.
Kõige suurem saavutus oli vist linnuliha protokolli allkirjastamine? Mida see õieti meile tähendab?
Oleme Euroopa Liidus ühed vähestest, kes on saanud loa oma linnuliha Hiina eksportida. Tegelikult on enne meid selle õiguse saanud ainult Poola, nii et meie olime teised. Paljud riigid on seda pikalt oodanud ja meil on nüüd luba linnuliha nii suurde riiki saatmiseks olemas. Kutsun siinkohal Eesti talunikke ja ettevõtjaid senisest rohkem linde kasvatama. Teravilja kasvab meil ju palju, nii et söödast puudu ei tohiks tulla. Linnukasvatus on üks meie suuri võimalusi, sest praegu me ei kata isegi oma riigi vajadusi. Samal ajal saadame pool teraviljast eksporti. Tark riik ei vii toorainet välja, vaid väärindab selle kohapeal.
Kes Eesti toidutootjatest kaasas olid? Kas koostöö puudutab teisigi toidutööstusi ?
Jah, kindlasti. Huvi Eesti toidu vastu on päris suur ja see puudutab peale liha ja piima ning sellest tehtud toodete näiteks mineraalvett ja puitu. Kõigil ettevõtete juhtidel, kes kohal olid, tekkis palju kontakte ja osa neist jäid veel Pekingisse, et koostöövõimalustes konkreetsemalt kokku leppida. Suurematest olid kohal HKScan ja Farmi Piimatööstuse / AS Tere esindajad. Usun, et mõnigi neist tuleb koju, leping taskus. Hiinas peetakse otsekontakte väga oluliseks – inimest, kellega kaupled, tahetakse näha ikka näost näkku. Meili teel seal äri teha pole võimalik.
Juba praegu viime Hiina turule nii piima- kui kalatooteid. Selle aasta kaheksa kuuga oleme sinna eksportinud oma põllumajandustooteid 4,7 miljoni euro eest. Ennustame, et see maht saab lähiajal olema kümme korda suurem. Võimalusi on oi kui palju, sest seal elab 1,3 miljardit inimest – Euroopa Liidus ainult 500 miljonit. Hiina inimeste keskmine kuupalk on tõusnud juba 1100 euroni ja ostujõud kasvab. Pealegi on nad loobunud ühe lapse poliitikast ja elanikkond suureneb. Kohtusime ka ühe Hiina suurima jaeketi esindajaga, kes rääkis, et Uus-Meremaa veab sinna iga päev lennukiga toorpiima. See näitab, et kõik on võimalik, kui uskuda ja tahta.
Kõik meie tootjad sihivad ju eksporti. Paljudele on see lausa ellujäämise küsimus.
Eksport on jah see, mis peaks Eesti rahva rikkaks tegema. Puhas loodus ja toodangu kõrge kvaliteet on meil ju olemas. Ühel õhtul oli meil koos kohalike ettevõtjatega õhtusöök, kus sai meie tippkokkade tehtud head toitu pakkuda. Paljud olid meeldivalt üllatunud neile uute ja ootamatute maitsete üle. Muide, meie Maaülikooli taimeteadlastel on koostööprojekt, mille raames töötatakse Hiina turu jaoks spetsiaalset kartulisorti välja.
Peale kanaliha tahaks me hakata lähiajal Hiina turule viima veiseliha, mille tootmine praegu kasvab. See võib olla meie järgmine suur võimalus.
Mis võiks olla järgmine turg, mida vallutada?
Arutasime Hiinas olles, et selleks võiks olla Vietnami turg. Seal elab samuti 100 miljonit inimest ja inimeste elatustase kasvab jõudsalt.
Kas Dubai EXPO ei võiks nüüd meie toidutootjatele huvi pakkuda?
Sellega on nii, et kui ettevõtjad ise sellesse turgu ei usu, siis ei saa ka riik seda toetada. Ega me kõiki maailma turge praegu ikka lahti teha saa. Niigi on neid riike, kuhu kaupa saadame, juba üle 50. Tuleb vaadata, kuidas oleks võimalik mahtusid kasvatada ja vahepeal mõni uus piimatööstusettevõte valmis ehitada.