Narkoparun El Chapo andis korraldusi oma pereliikmete tapmiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
El Chapo väljaandmine USA-le.
El Chapo väljaandmine USA-le. Foto: HO / AFP / Scanpix

Narkoparun Joaquin Guzmán ehk El Chapo andis korraldusi oma pereliikmete tapmiseks ning tema lemmikrelvadeks olid teemantidega kaunistatud püstol ja kullatud AK-47, selgus narkoparuni kohtuprotsessil USAs.

New Yorgis on käimas El Chapo kohtuprotsess, millele on rakendatud karmid turvameetmed. Põhjuseks see, et oma elu jooksul on ta juba kahel korral suutnud vanglast põgeneda. El Chapot peetakse maailma mõjuvõimsaimaks narkoparuniks pärast Pablo Escobari surma 1993. aastal.

Prokuröride sõnul on tegu halastamatu kurjategijaga, kes on suuteline külmavereliselt tapma. «Ta andis korraldusi rivaalide otsimiseks, röövimiseks, piinamiseks, ülekuulamiseks, tulistamiseks ja tapmiseks,» ütles prokurör. «Isegi Guzmáni pereliikmed ei pääsenud.»

El Chapo seisab vastamisi 11 erineva süüdistusega ning süüdimõistmise korral ootaks teda ees eluaegne vangistus range režiimiga USA vanglas. Kohtuprotsess kestab eeldatavalt üle nelja kuu.

Teda süüdistatakse Sinaloa narkokartelli juhtimises ja selle üheks maailma suurimaks kriminaalseks grupeeringuks muutmises. Arvatakse, et ta smugeldas USAsse nii palju kokaiini, et sellest oleks saanud «rohkem kui 328 miljonit triipu» ehk rohkem kui USAs inimesi elab.

Kaitsjad väitsid aga, et tegelikuks pahalaseks kartelli juures oli hoopis Ismael Zambada ehk El Mayo, kes on endiselt vabaduses. «Tõde on see, et Guzmán ei kontrollinud midagi. Mayo Zambada kontrollis,» väitis kaitsja.

Nende väidete kohaselt andis Zambada kõigile altkäemaksu, kaasa arvatud Mehhiko endisele ja praegusele presidendile. Nii ekspresident Felipe Calderon kui ka ametist lahkuv riigipea Enrique Peña Nieto eitasid süüdistusi.  

Kaitsjate sõnul on El Chapo lihtsalt patuoinaks tehtud, keda Mehhiko valitsus vajab seetõttu, et narkokartellide juhtidelt altkäemaksu võttes teenitakse liiga palju raha.

Prokuröride hinnangul smugeldas Sinaloa kartell aastatel 1989-2014 USAsse 154 000 kilogrammi kokaiini. Samuti veeti üle piiri heroiini, metaamfetamiini ja kanepit, teenides kokku 14 miljardit USA dollarit. Rohkem kui 300 000 lehekülje tõendite ja 117 000 lindistuse kogumine võttis aega aastaid. Prokuröride sõnul on El Chapo vastutav vähemalt 33 mõrva eest.

El Chapo ütles oma esimeses sõnavõtus, et tal oli oma eraarmee, initsiaalide ja teemantidega kaunistatud püstol ja kullatud automaatrelv AK-47.

Prokurörid lubasid tema narkoimpeeriumi päevavalgele tuua ning dokumentide ja tunnistajate abiga ära tõestada muu hulgas ka juhtumi, mille tulemusena El Chapo ühe kokaiinilastiga 10 miljonit USA dollarit teenis. Tunnistajatest vähemalt 12 kannavad vanglakaristust või on tunnistajakaitse all.

Eile kinnitas üks kartelli endistest liikmetest kohtus, et El Chapo oli organisatsiooni juht. Prokurörid näitasid kohtule ka videot narkootikumide smugeldamiseks kaevatud tunnelist Mehhiko ja USA Arizona osariigi vahel.

Guzmán on kahel korral vanglast põgenenud. Esimest korda aidati ta välja pesukorvis, teisel korral pääses ta läbi 1,5 kilomeetri pikkuse tunneli. Pärast USA-le väljaandmist on El Chapot alates eelmise aasta jaanuarist hoitud New Yorgis üksikvangistuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles