Valitsus lõhki: ÜRO ränderaamistik ei leidnud valitsuse toetust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Valitsus ei jõudnud täna kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele, mistõttu ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust.

Valitsus kogunes täna alates kella kahest kabinetinõupidamisele, kus ühe päevakorrapunktina arutati Eesti seisukohti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalse ränderaamistiku kohta.

Mikser: valitsus lõpetas täna efektiivse tegevuse

«Minu ettepanek oli toetada rändelepet, see ei leidnud konsensuslikku toetust. Isamaa selle konsensuse saavutamise blokeeris, mis tähendab, et kahetsusväärselt peab tõdema, et ränderaamistiku toetamine ei leidnud toetust,» kommenteeris nõupidamiselt varem lahkunud välisminister Sven Mikser (SDE).

Küsimusele, millise pilguga vaatavad pärast tänast otsust välisriigid, vastas Mikser, et küllap me saame seda näha. Riigi maine, riigi tõsiseltvõetavus kindlasti tekivad väga paljude erinevate sammude, üksikotsuste koosmõjus,» ütles Mikser. «See, mis täna toimus, ei ole positiivne,» lisas ta. 

Mikser ütles ERRile, et tema hinnangul on tänasel otsusel ka tõsised sisepoliitilised tagajärjed. «Efektiivse tegevuse praegune valitsus täna lõpetas ja edasi langetab see valimisteni vaid formaalseid otsuseid,» sõnas ta.

«Oleme ausad, kolm ja pool kuud enne valimisi valitsust nii-öelda kollegiaalse organi mõttes, kes arutab asju, langetab ühiseid otsuseid Eesti tuleviku nimel, seda ei ole,» rääkis Mikser «Aktuaalse kaamera» otsestuudios. «Mul ei ole kindlasti mingit kinnismõtet olla iga hinna eest valitsuses. Aga ei ole ilmselt mõtet teha ka otsuseid väga kuuma peaga ja kindlasti tuleb otsuste tagajärjed põhjalikult läbi kaaluda,» ütles Mikser ja lisas, et arutab oma edasisi plaane kolleegidega.

Miks Isamaa ränderaamistiku vastu on? «Tegemist on erakonnaga, kelle reiting on tänahommikuste andmete põhjal 4,6 protsenti. Kindlasti kõlbab neile mis tahes taktika, et oma toetust kadunud valijate silmis pisut tõsta,» vastas välisminister.

Reinsalu: see debatt tugevdas

Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul oli valitsuskabinetis tõsine arutelu ja otsus ei tulnud kergelt.

«Kahtlemata erinevatel õigusteadlastel võivad olla erinevad arusaamad, aga palju kaalukaid õigusteadlasi on avaldanud arvamust, et raamistikuga oleks kaasnenud rahvusvahelise tavaõiguse kujunemine selliselt, mida me ei ole enam võimelised oma suveräänsuse vaates kontrollima,» põhjendas Reinsalu oma vastuseisu raamistikule. Ta lisas, et raamistiku heakskiiduga kaasneb poliitiliste kohustuste laienemine. 

«Nendes küsimustes, ma usun, on arukas see vaade, et oleme pigem konservatiivsemad,» märkis Reinsalu.

Reinsalu hinnangul on tähtis see, et valitsus on võimeline jõudma lahenduseni. «Kehvem variant oleks olnud, kui valik oleks jäänud nädalateks n-ö kudema,» ütles ta. «Ma arvan, et see debatt ei nõrgestanud, see debatt tugevdas.»

Ratas: konsensust me kahjuks ei saavutanud

«Koalitsiooni luues leppisime me kokku, et langetame otsuseid konsensuslikult. Seda konsensust me täna kahjuks ei saavutanud,» kommenteeris peaminister Jüri Ratas. Ta ütles, et rände igakülgne haldamine on tähtis kõikidele riikidele ning Eesti seadused peegeldavad peaministri sõnul nii praegu kui tulevikus euroopalikke ja demokraatlikke põhimõtteid.

Et koalitsioonipartneritel on ÜRO rändeleppe asjus kardinaalselt erinevalt arusaamad, sai selgeks vaid tund enne nõupidamist. Siiski lubas peaminister Jüri Ratas varem, et valitsus teeb tänasel kabinetiiistungil otsuse.

Ränderaamistikuga ühinemise teemal vallandus eelmisel nädalal valitsuse suhtes laiem kriitika, kuna Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud leidsid, et valitsus pole seda parlamendiga arutanud. Samuti väljendas raamistiku suhtes kriitikat Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu.

Vallandunud poleemika järel teatas president Kersti Kaljulaid, kes pidi leppele Eesti heakskiitu minema andma, et ei lähe Marrakechi enne, kui valitsus leppe osas kokkuleppe saavutab.

Esmaspäeval otsustas riigikogu Isamaa fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO ränderaamistikuga, kuna erakonna hinnangul võib see hakata piirama Eesti iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel. Samuti on kahtlevat suhtumist raamistiku suhtes väljendanud meedia andmeil ka mõned Keskerakonna liikmed.

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser ütles esmaspäeval BNSile, et tema hinnangul võiks ränderaamistiku heakskiitmise osas tekkinud poliitilises vastasseisu lahendada valitsuse lisatav deklaratsioon raamistikule, mis kinnitab üle Eesti suveräänsuse põhimõtted. Valitsuse deklaratsiooni idee pakkus välja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, kes esitas esmaspäeval riigikogu komisjonile oma analüüsi ränderaamistiku kohta.

Välisministeerium on raamistiku tõlkinud ka eesti keelde ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel

ÜRO globaalne ränderaamistik on kavas heaks kiita 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval kohtumisel. Kuna tegemist ei ole juriidilise lepinguga, siis riikide liidrid sellele allkirja ei anna, vaid kinnitavad oma maa toetust dokumendile suulise sõnavõtuga. 

Tagasi üles