Rootsi valitsus ja rahvas on teinud Baltimaadele kingituse. Endised Rootsi kõrged riigitegelased selgitavad, mida see endast kujutab (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi lipp.
Rootsi lipp. Foto: SCANPIX

Rootsi valitsus ja rahvas on teinud Eestile, aga ka Lätile ja Leedule kingituse, mis kujutab endast fondi, mille eesmärk on tugevdada ja süvendada eestlaste ja rootslaste vahelist ühistegevust, seda eelkõige nooremate põlvkondade seas, kirjutavad Rootsi ja Eesti Koostööfondi ajutisse komiteesse kuuluvad endine Rootsi rahandusminister Pär Nuder, endine Rootsi välisminister Laila Freivalds, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ja endine Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren.

Soovime selle artikliga tutvustada Rootsi valitsuse ja rahva kingitust Eestile ja Eesti rahvale. Kingitus kujutab endast hiljuti loodud fondi, mille eesmärk on tugevdada ja süvendada eestlaste ja rootslaste vahelist ühistegevust, seda eelkõige nooremate põlvkondade seas. Rootsi valitsus kavatseb eraldada 10 miljonit Rootsi krooni (umbes 973 000 eurot – toim) fondi algkapitaliks. Loodame, et ka ettevõtted, ühingud ja üksikisikud nii Rootsist kui ka Eestist soovivad fondi vahendeid annetada. Samasugused fondid asutatatakse ka Läti ja Leeduga seoses nende riikide 100. aastapäevaga.

Eesti, Läti ja Leedu on tänasel päeval kolm iseseisvat Euroopasse kuuluvat riiki. Alates vabariikide taastamisest ligi veerand sajandi eest on Rootsi valitsused, ettevõtted, mittetulundusühingud ja eraisikud loonud tihedad sidemed meie kolme naabermaaga.

Balti riigid Läänemere teisel kaldal võitlesid Esimese maailmasõja lõppedes ja Vene revolutsiooni järel välja oma vabaduse. 1918. aasta iseseisvusdeklaratsioonidele järgnes Vabadussõda. Teise maailmasõja ajal okupeeriti need kolm riiki taas ja see tõi kaasa väga suured ohvrid. Järgnes rõhumine ja vabaduse kaotus nõukogude kommunistliku diktatuuri all.

Meie naabermaad tähistavad 1918. aasta iseseisvusdeklaratsioone. See tehakse tõsiselt ja pühendumusega, aga ka suure rõõmuga. 100 aasta tagused iseseisvusdeklaratsioonid panid aluse vabadusele, suveräänsusele ja demokraatiale, mis õnnestus taastada 1991.

Tervelt poole sellest ajast, mis on möödas iseseisvusdeklaratsioonidest, ei ole Eesti, Läti ja Leedu saanud elada täies vabaduses ja omariikluses. Seda hinnalisem on praegune suveräänsus.

Ka meil, rootslastel, on igati põhjust Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäeva meeles pidada. Oleme rõõmsad sooja vastuvõtu üle, mis sai osaks Rootsi kroonprintsessipaarile sel aastal toimunud külaskäikudel. See näitab, et sõprussidemed on lähedased ja tihedad. Nüüd tahame investeerida tulevikku, ehitada kultuuri ja ühiskonna jaoks olulisete inimeste, ettevõtete ja asutuste vahele tugevamaid võrgustikke.

Rootsi valitsuse ametlik kingitus Balti riikidele on 30 miljonit krooni (umbes 2,9 miljonit eurot – toim), mis paneb aluse kolmele kahepoolsele koostööfondile. Kuid kultuurivahetus Eesti, Läti ja Leeduga ei ole oluline mitte ainult riigile ja Rootsi avalikule sektorile. See on tähtis ka ettevõtlusele, vabatahtlikele ühendustele ja eraisikutele. Eelkõige puudutab see firmasid ja eraettevõtjaid, kes tegutsevad Eestis, kuuludes Rootsi omanikele, kuid ka teisi Eesti ettevõtteid, kes saavad ja tahavad kaasa aidata püsivate tugevate sidemete hoidmisele Rootsiga.

Allakirjutanud on võtnud enda peale fondide loomise, nendest teavitamise ja kõigile toetada soovijatele võimaluse andmise. Esimese sammuna toimuvad praegu läbirääkimised Eesti, Läti ja Leedu valitsusega.

Fondide eesmärk on luua püsivalt häid suhteid, toetades vastastikust kogemuste- ja teadmistevahetust meie riikide elanike vahel kultuuri- ja ühiskonnaelu valdkonnas. Suhtlus ja koostöö võrgustike loomiseks noorte inimeste vahel sotsiaalse ühtekuuluvuse, loovuse, innovatsiooni ja iduettevõtluse alal hakkab olema tähelepanu keskpunktis. Loomulikult on kultuurivahetuse ja vastastikuse keelelise mõistmise edendamine osa fondide mandaadist.

Kava kohaselt hakkavad fondide juhatused koosnema neljast liikmest, kes esindavad vastavat riiki ja kellel peab olema seos vastava riigi ühiskonna-, majandus- ja kultuurieluga.

Juba praegu on ajutine komitee saanud palju positiivseid vastuseid nii Rootsi kui ka Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetelt, kes on valmis fondi ülesehitamisele kaasa aitama. Esimestena huvi üles näidanud ettevõtetest saavad koostööfondi asutavad partnerid (founding partners). Nüüd liigume edasi ja esitame üleskutse kõigile – alates eraisikutest kuni firmadeni – kaasa lüüa ja toetada.

Eestis, Lätis ja Leedus ollakse vägagi teadlikud sellest, et vabadust ja rahvusvahelise koostöö võimalust ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Seda on põhjust ka meil Rootsis silmas pidada. Rootsi ettevõtete otseinvesteeringute osakaal Balti riikides on suurem kui ühegi teise maa ettevõtete oma.

Juba praegu käib ulatuslik rahvaste vaheline koostöö ja kultuurivahetus. Koostöö tugevdamiseks on olemas head võimalused. Uuetest koostööfondidest saab tööriist, mis aitab luua meie lähinaabrusse Läänemere piirkonda loomemajandusklastreid.

Üksikisikud, ühingud ja firmad – kõik on oodatud toetama! Pöörduge Rootsi Suursaatkonda, ambassaden.tallinn@gov.se, kui tekib küsimusi või soovite lisainfot.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles