Uuel aastal alustab Eestis teenistust ligi 200 Belgia kaitseväelast (5)

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustreeriv pilt
Illustreeriv pilt Foto: Robin van Lonkhuijsen / AFP

Uue aasta alguses alustab Eestis teenistust ligi 200 Belgia kaitseväelasest koosnev soomusmanööverüksus.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul näitab Belgia valitsuse otsus saata oma üksused Eestisse, et ka väikeriigid saavad NATO julgeolekusse võrdselt panustada. «Väikeriikidena mõistame üksteise julgeolekumuresid paremini, sest meie kõigi julgeolek sõltub kogu NATO tugevusest,» lisas Luik.

Belgia üksus saabub Eestisse läbi kolme Balti riigi. Tee peal teeb üksus peatusi, et tutvustada oma tegevust ja varustust avalikkusele.

Belgia üksus on varustatud jalaväe lahingumasinatega ja tankitõrje SPIKE-rakettidega, 120mm miinipildujatega, samuti on neil oma pioneeri- ja lahingutoetusüksus.

Kokku on üksusesse planeeritud ligi 100 ühikut lahingutehnikat sh. 35 lahingumasinat ja 65 toetusmasinat. Tapal paiknevas NATO lahingugrupis võtab Belgia üksus oma ülesanded üle taanlastelt, esimesed Belgia kaitseväelased jõuavad Eestisse detsembris. Kevadel osalevad belglased suurõppusel Kevadtorm.

Belglased viibivad Tapal viis kuud ning annavad seejärel koha üle Prantsuse armeele. Õppuse Kevadtorm ajal viibivad Eestis Ühendkuningriigi juhitava pataljoni koosseisus nii Belgia kui Prantsuse üksused.

Liitlaste lahingugrupp on osa laiemast NATO heidutusest ning paikneb Eestis NATO Varssavi tippkohtumisel vastu võetud liitlaste ühise otsusega. Nii nagu kõik liitlased saabuvad ka belglased Eestisse hoidmaks rahu, tugevdamaks NATO julgeolekut ja hoidmaks ära võimalikku agressiooni.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles