Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus

Toomas Kiho
, Akadeemia peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva sümbol, Hermanni linnus.
Narva sümbol, Hermanni linnus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Narva on meie kõigi ühine asi, natuke mure ja natuke ka uhkuse asi. Ta on ikkagi euroopalik kants – Hermanni kindlus! – ja Euroopa piir vastu Sarmaatia lagendikke. Narva on tähtis – kui me sellest muidu pole aru saanud, siis mõelgem, miks valis president oma teiseks koduks Tallinna kõrval just Narva.

Ja niisama tähtis kui Narva on ka Vana Narva. See viimane on justkui olemasoleva, kombatava ja meeltega tunnetatava Narva osa ja ei ole ka – selle Narva osa, millesse me saabume, kui üle linnapiiri sõidame. Narva kuvandis on Vana Narva, see kunagine barokkpärl ja tema traagiline lugu, ometi üks kesksemaid osiseid.

Õigupoolest on see ju kummaline – vana barokset Narvat ju õieti pole. Või on seda õige vähe, näpuotsatäis. Aga selle võimalus on. Sa tunned seda igal sammul, kui kõnnid Narva kesklinna tänavail ja platsidel. Nimetagem seda Vana Narva potentsiaalseks energiaks, selle imetabase imaginaarse energia olemasolu, see on üks suur tegur selles, miks Narva on nii eriline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles