Eestlasi pommitavad petukõned Tongast

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõne Tongast.
Kõne Tongast. Foto: Kuvatõmmis telefoniekraanilt

Postimehele on laekunud juba mitu vihjet, kus lugejad annavad teada, et on saanud kõne Tongast. Helistatud on kõikide sideoperaatori võrkudesse.

Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder kinnitas +676 numbritelt kõnede laekumist. «Sulgesime numbritele tagasi helistamise ja rohkem pole +676 suunakoodiga numbritelt kõnesid meie võrku tulnud,» sõnas Teder ja märkis, et klientidel, kellele helistatakse tundmatult numbrilt ja suunakoodilt, soovitavad nad mitte tagasi helistada või sõnumit saata.

Ka Telia pressiesindaja Raigo Neudorfi sõnul on säärased kõned toimunud ning nemadki on numbrilt +676 8489463 tulevad kõned blokeerinud. «Samas pole välistatud, et kõnesid võib teistelt sama suunakoodiga numbritelt tulla,» sõnas Neudorf. «Meie poolne soovitus on sarnaste juhtumite valguses endine: kui inimene eksootilistest kohtadest kõnet ei oota, ei tohiks nendele numbritele tagasi helistada.»

Neudorfi sõnul on õngitsuskõnesid üsna lihtne ära tunda: kõnel on lühike kutsumise aeg, et kõne saaja sellele vastata ei jõuaks; tavaliselt helistatakse mitu korda, et kõne saajas uudishimu tekitada ja helistaja number ei ole Eesti suunakoodiga.

Juhul kui jõudsid Eestis asudes õngitsuskõnele vastata, siis sellest tingitult mingit täiendavat teenustasu arvele ei lisandu, ehk Eestis olles on kõikidele kõnedele vastamine tasuta.

«Kui üldist statistikat vaadata, on hea meel tõdeda, et Telia  kliendid on võimalikest riskidest teadlikud ning õngitsuskõnede liimile lähevad vähesed,» sõnas Neudorf ja lisas, et ka  sideoperaatorid püüavad omalt poolt sarnaseid pettusi takistada, kuid petturid on leidlikud ning kohanevad muutunud olukorraga kiiresti. «Täielikku kaitset pettuste eest ei ole sideteenuse pakkujal kahjuks võimalik tagada, millest tulenevalt on ikkagi viimane nn kaitseliin pettuste vastu klient ise. Petturid oskavad hästi manipuleerida, seega petturi ohvriks võib meist langeda igaüks. Oluline on säilitada külma pead ning enne tegutsemist mõelda. Kui keegi ikka soovib teiega väga rääkida, siis laseb ta telefonil nii kaua kutsuda, et jõuaksite kõnele vastata.»

Tele2 sõnul tabas Tongast ja Nigeeriast tehtavate petukõnede laviin Eestit nädalavahetusel ning Tele2 võrku on tänaseks tehtud vähemalt 20 tuhat kõnet 380 erinevalt telefoninumbrilt. «Tele2 tegeleb jooksvalt petukõnesid tegevate numbrite blokeerimisega oma võrgus, kuid palub ka klientidel olla tähelepanelik,» kirjutas Tele2 kommunikatsioonijuht Kertu-Kätlin Käis pressiteates.

Teadaolevalt pole ükski Tele2 klient uue petukõnede laine tõttu kahju kannatanud ning sideoperaator palub võõrastele välismaistele numbritele mitte tagasi helistada.

Soovitusi Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomannilt, mida teha, kui märkad telefonis kõnet või sõnumit tundmatult välismaa numbrilt?

Juhul kui telefonile tekib vastamata kõne tundmatult välismaa numbrilt, siis sellest ohtu kliendile ei ole ning rahalist kulu ka mitte, kui tagasi ei helistata. Kui telefonile jäetakse sõnum või vastamata kõne võõra suunakoodiga tundmatult numbrilt, on targem seda täielikult ignoreerida.

Juhul kui number on sattunud spämmerite huviorbiiti, on telefonis võimalik blokeerida sissetulevaid sõnumeid ja kõnesid kindlatelt numbritelt. Seda on osade telefonide puhul võimalik teha kõneseadete alt. Nutitelefonide omanikud saavad korduvate, võõra suunakoodiga kõnede puhul kasutada spetsiaalseid kõneblokeerimisäppe, mille leiab vastavalt Google Play poest, App Store-ist ja teistest usaldusväärsetest äpipoodidest. «Blacklist» äpid või «Call Block» äpid võimaldavad piirata kõnesid tundmatutelt numbritelt või juba teada olevatelt konkreetsetelt numbritelt, enamik neist äppidest on kasutajatele kättesaadavad tasuta.

Spämmkõnede puhul kasutatakse andmebaase, kuhu info koguneb veebis enda andmete jagamisest. Mida vähem oma numbrit välismaa ning ka osade kodumaiste veebilehtede juures jagada, seda parem. Alati tasuks enne numbri jagamist mõelda, kas firma, kuhu enda number teada antakse, on piisavalt usaldusväärne.

Eestlasi on ka varem Vaikse ookeani saareriikidest pärit petukõned kimbutanud. Suve keskel sattus Samoa väikesaarelt pärit kõnede ohvriks 2400 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles