Poola ja Iisrael ei liitu ÜRO ränderaamistikuga

Iseseisvuspäeva rongkäik Varssavis.

FOTO: Jakub Wlodek / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Poola ja Iisrael teatasid täna, et ei liitu detsembris vastuvõetava ÜRO ränderaamistikuga.

Poola konservatiivse võimuerakonna Seadus ja Õiglus (PiS) valitsus teatas avalduses, et ei kiida heaks kokkulepet, mis ei taga Poola julgeolekut ja mis võib hoogustada ebaseaduslikku rännet.

Valitsuse sõnul on ränderaamistik vastuolus riigi prioriteetidega, mille seas on Poola kodanike julgeolek ja rändevoogude üle kontrolli säilitamine. 

«Pakt ei ole suutnud anda tugevaid tagatisi seoses riikide suveräänse õigusega otsustada, keda nad oma territooriumile lubavad, ja eristada seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet,» lisas valitsus. 

Sarnaselt ülejäänud Visegrádi neliku riikidega on Poola praegune valitsus olnud vastu Euroopa Liidu migrantide ümberpaigutamiskavale.

Ka Iisrael ei plaani raamistikuga ühineda. «Olen andnud välisministeeriumile juhise teatada, et Iisrael ei liitu ja ei allkirjasta rändepakti,» ütles peaminister Benjamin Netanyahu avalduses. «Me oleme pühendunud oma piiride kaitsele ebaseaduslikue migrantide eest. See on see, mida me oleme teinud, ja mida me jätkame.»

Vaatamata Netanyahu sõnakasutusele, ei nõua ÜRO ränderaamistik allkirjastamist.

Iisraeli valitsus on langenud poliitilise surve alla umbes 42 000 peamiselt Eritreast ja Sudaanist pärit Aafrika migrandi kohaloleku tõttu riigis. 

Enamik migrante on saabunud Iisraeli pärast 2007. aastat Egiptuse Siinai poolsaare kaudu. 

Sestsaadik on piiritara ehitamisega piirijulgeolekut kahe riigi poorsel kõrbepiiril märgatavalt tugevdatud. 

Paljud migrandid on asunud elama rannikulinna Tel Avivi vaestesse linnajagudesse.

ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Ametlikult kiidetakse raamistik heaks 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval konverentsil.

Raamistik sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.

USA lahkus detsembris leppe üle peetud kõnelustelt. Dokumendi heakskiitmise järel on selle tagasi lükanud Austraalia, Ungari ja Austria ning sama on lubanud teha ka Tšehhi ja Bulgaaria. 

Tagasi üles