Jüri Leesment ja Paavo Kangur kirjutasid raamatu Alo Mattiisenist
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
21. november 2018, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/21/11591950t1h0e78.jpg)
22. novembril ilmub Tartu raamatukaupluste lettidele «Mässav vabaduslaulik. Jüri Leesmenti ja Alo Mattiiseni lugu».
Kui helilooja Alo Mattiisen sai juba eluajal hüüdnime Surematu, siis Jüri Leesment on ta kõrval veidi varju jäänud laulva revolutsiooni legend, kelle loodud laulusõnad muutsid maailma.
«Selle raamatuga oli tõesti nii, et intervjueeritavast sai kaasautor! Kuidas sa ikka legendiga vaidled,» kinnitab Paavo Kangur.
Jüri Leesment lisas selle peale, et ideega temast elulooraamat kirjutada, meenutada vana sõpra Alo Mattiisenit ja üle korrata laulva revolutsiooni ülevad hetked, tuli välja Paavo.
«Algul keeldusin, kuid kui heitsin pilgu läbielatud päevadele ja mõtlesin, et kaasautorina saan kirjutada ja jutustada oma emast-isast ja sõpradest veidi pikemalt, kui vaid intervjuud andes alles jääb, siis nõustusin,» rääkis ta. «Püüdsin võimalikult aus olla, kuid ei tahtnud kellelegi haiget teha. Kõike siin loomulikult pole, kas ei tahtnud või ei mahtunud. Ei peagi olema. Päris elu on ju alati ehedam, rikkam ja keerukam kui ükskõik milline raamat.»
Alo Mattiisen ja Jüri Leesment läksid ajalukku fosforiidisõja ajal 1987. aastal kirjutatud lauluga «Ei ole üksi ükski maa», ja aasta hiljem loodud laulutsükliga «Viis isamaalist laulu», mis oli inspireeritud esimese ärkamisaja lauludest.
Tsüklis kõlava nelja laulu sõnade autor on Jüri Leesment ning «Mingem üles mägedele» sõnade autor on Henno Käo.
Hilisemal loominguperioodil tegi Jüri Leesment tihedat koostööd Riho Sibula ja ansambliga Ultima Thule.
Teose ainus esitlus on järgmise nädala neljapäeval ehk 29. novembri õhtul Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis.