Eili Arula: India abielu Kambja valla näitel

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eili Arula
Eili Arula Foto: Sille Annuk

Haldusreformi ellu viimisest möödus oktoobri lõpus aasta, Tartumaal jäi 22 omavalitsusest reformi järel alles kaheksa. Kaks Tartumaa valda, Nõo ja Luunja, said vabariigi valitsuselt armu ja jäid reformist puutumata.

Ka Kambja ja Ülenurme vald palusid valitsuselt võimalust jätkata iseseisvatena, kuid valitsuse otsus kõlas, et need kaks peavad ikkagi oma tahte vastaselt üheks saama.

Pea kõigis ülejäänutes liitunud omavalitsustes tegeletakse praegu ühinemisjärgse peenhäälestusega. Ent valitsuse sunnil tekkinud Kambja vallas pole kõige muu hulgas veel seegi selge, millist nime suurvald edaspidi kandma hakkab. Nimeküsimuse eelnõu pole suvest saadik valitsuse kabinetiistungi päevakorda jõudnud.

Erimeelsusi Kambja vallas rõhutab asjaolu, et põhiline vallavalitsuse töö käib Ülenurmes asuvas vallamajas, mille ukse kõrval seisab praegugi silt Ülenurme vallavalitsus, kuigi juriidiliselt sellist asutust Eestis enam ei eksisteeri.

Ka ilmestab ühendvalla kahe osalise iseseisvustahet ja tõrksameelsust kooseksisteerimise vastu üks veebruaris sündinud volikogu otsus. Selles seisab nimelt, et uue valla lasteaedade teeninduspiirkonnad jäävad nii, nagu olid enne haldusreformi. See tähendab, et endise Kambja valla territooriumil elavad lapsed lähevad Kambja lasteaeda ning endise Ülenurme valla alal elavad lapsevanemad saavad oma võsukesed panna Ülenurme lasteaedadesse.

Põhiline vallavalitsuse töö käib Ülenurmes asuvas vallamajas, mille ukse kõrval seisab silt Ülenurme vallavalitsus, kuigi juriidiliselt sellist asutust Eestis enam ei eksisteeri.

Kuigi endise Kambja valla territoorium oli Ülenurme vallast mitu korda suurem, elab endise Ülenurme valla piirides poolteist korda rohkem rahvast kui endise Kambja valla maal. Otsustamisel on jõuvahekorrad seega üsna arusaadavalt Ülenurme poole kaldu.

Viimase kahe aasta jooksul ametis olnud kolm riigihalduse ministrit on korranud kui ühest suust vähemalt üht mõtet: haldusreformi mõte oli luua suutlikumad omavalitsused.

Selle teadmise taustal jääb segaseks, kuidas pidanuks uuselamurajoonide varal paisuv Ülenurme vald ning peamiselt maapiirkonda hõlmav Kambja vald muutuma sundliitmise järel suutlikumaks ja ühtselt toimivaks omavalitsuseks.

Siin võiks ju vastu vaielda ja tuua näiteks, et Tartu linna ja Tähtvere valla liitmisel neelas linn samuti ühe maapiirkonna alla. Ja miks siis ei peaks Ülenurme ja Kambja omavahel kokku sobima?

Oluline vahe on aga selles, et Tähtvere valla ja Tartu liitmine sündis vabatahtlikult. Nimelt hääletas enamik Tähtvere valla elanikest Tartu linnaga liitumise poolt.

Kõige selle taustal kerkib küsimus: mida võitis haldusreformist Kambja ja Ülenurme valla rahvas?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles