Pirital algab korraldatud jäätmevedu

, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügivedu
Prügivedu Foto: Arvo Meeks

Pirita linnaosa läheb üle korraldatud jäätmeveole alates 1. jaanuarist 2019 ning selleks, et aastavahetuse olmejäätmed saaksid kõik kenasti ära veetud, tuleb elanikel ja ka korteriühistutel tellida jäätmevedu Tallinna Jäätmekeskuselt, mis on linna hallatav asutus.

Korraldatud jäätmevedu tähendab, et tervele Pirita linnaosale on leitud jäätmevedaja ühiselt. Tallinna linnavalitsus soovib, et Tallinn oleks puhas ja kogu linnas oleksid jäätmed ära veetud. Elanike jaoks on tähtis, et kõikides linnaosades oleksid prügiveol ühesugused tingimused ja isetegevuslikud prügilad jääksid alatiseks minevikku.

Lihtsaim on jäätmeveoleping sõlmida e-prügi iseteeninduskeskkonnas www.prugi.ee. Samalt lehelt leiate ka hinnakirja ning lepingu tüüptingimused. Lepingut saab sõlmida ka Tallinna Jäätmekeskuses kohapeal aadressil Sadama tn 17. Alates 25. novembrist kuni aasta lõpuni saab igal esmaspäeval kella 14–18 lepingut sõlmida ka Pirita linnaosavalitsuse saalis aadressil Kloostri tee 6. Lisainfot saab Tallinna Jäätmekeskuse veebilehelt www.prugi.ee või telefonilt 616 4000. Kui aga tekib veel küsimusi, siis neile saab vastused korraldatud jäätmeveo infotunnis, mis toimub 7. detsembril kell 17 Pirita linnaosavalitsuses (Kloostri tee 6).

Uuendus tagab kogu linnale võrdsed tingimused

Tallinna linn korraldab jäätmevedu ümber nn Põhjamaade mudeli järgi, mis on mujal Euroopas laialdaselt kasutusel ning andnud häid tulemusi. Kui varem toiminud süsteemi järgi anti konkursi tulemusel piirkonniti ainuõigus ühele ettevõttele, siis nüüd on teenus jagatud kolmeks osaks. Tallinn leiab hangete tulemusel jäätmete käitluskoha ja seejärel iga veopiirkonna jaoks jäätmevedaja. Klienditeeninduse ja elanike või ühistutega arveldamisega tegeleb Tallinna Jäätmekeskus, mis on jäätmeveoteenuse osutamiseks loodud keskne asutus. Põhja-Tallinnas on jäätmevedu uue süsteemi järgi edukalt toiminud juba alates 2013. aasta märtsist, hiljem on lisandunud ka Lasnamäe, Mustamäe, Kristiine ja Haabersti veopiirkonnad. Piritalt kogutud segaolmejäätmeid hakkab käitlema Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS ehk siis rahvasuus tuntud kui Jõelähtme prügila.

 Tallinna linna poolt rakendatava uue jäätmeveomudeli eelisteks on:

• Võimalus pakkuda ühtset jäätmeveoteenust kogu linna territooriumil – olemas on üks keskne klienditeeninduskeskus ning ühistul või elanikul ei ole vaja peale iga konkursi läbiviimist uue vedajaga lepingut sõlmida, puuduvad hinna ja klienditeeninduse kvaliteedi erisused piirkonniti.

• Võimalus toetada jäätmeveo teenuse hinda erinevatele jäätmeliikide lõikes, nt kehtestada segaolmejäätmete konteineri tühjendamiseks kõrgem tasu ja liigiti kogutud jäätmetele madalam tasu või siis tühjendada taaskasutatavate jäätmete konteinereid tasuta. Seni võis vabaturu olukorras olla liigiti kogutud biolagunevate jäätmete mahuti tühjendus segaolmejäätmete veost kallim. Uue mudeli rakendamine võimaldab aga lõpetada jäätmete liigiti kogumise eest karistamise.

• Võimalik paremini teostada järelevalvet – linnal on jooksev ja vahetu teave jäätmeveo toimimisest. Seni sai linn info jäätmeveoga liitunutest eraettevõtete käest ning see oli lünklik.

• Linnal on võimalik pakkuda mitmeid lisateenuseid, mis on otseselt aidanud parandada jäätmekäitlusteenust ning seeläbi tõstnud ka inimeste valmisolekut jäätmeid liigiti koguda. Näiteks paindlik suurjäätmete veoteenus, lehtede ja kuuskede vedu, konteinerite pesu jms.

• Võimaldab jäätmeveo turule siseneda uutel ettevõtetel – veoteenust saavad pakkuda ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

• Teenust pakkuval jäätmevedajal ei ole põhjust jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, kuna jäätmekäitluskoht on juba ette antud ning käitlemise eest vedaja maksma ei pea.

Jäätmeveol on omad tingimused

Tallinnas korraldatakse jäätmekäitlust Tallinna jäätmehoolduseeskirja järgi. See dokument on vastuvõetud linnavolikogus ja on  linnaelanikele kohustuslik täitmiseks. Kohati aga ei ole korteriühistutel tänini konteinereid biolagunevate jäätmete ja vanapaberi liigiti kogumiseks, kuigi seda nõuab Tallinna jäätmehoolduseeskiri juba üle kümne aasta. Põhjuseks on senine jäätmeveosüsteem, kus linn sai infot kohustuse täitmise kohta vaid jäätmevedaja kaudu, kes rakendas klientidele liigiti kogumise nõuet valikuliselt. Uue süsteemi järgi on linnal olemas vahetu info liigiti kogumise nõuete täitmisest.

Paberi ja kartongi mahuti on kohustuslik, kui kinnistul on vähemalt viis korterit, kuid võimalus tellida paberi ja kartongi vedu on ka üksikelamus. Vähem kui kümne korteriga majas ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse samal kinnistul. Biolagunevate jäätmete mahuti peab olema, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles