Iisrael ei usalda ajalooliselt suuri rahvusvahelisi organisatsioone
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
22. november 2018, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisrael ei usalda ajalooliselt suuri rahvusvahelisi organisatsioone, ÜRO on nende jaoks aeg-ajalt suisa vaenulik ja viimane ÜRO-d puudutanud juudiriigi otsus oli mitte ühineda ÜRO rändeleppega, mis põhjustas ka Eestis valitsuskriisi.
«Meie suurim probleem suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega on pettumus mõnedes liikmesriikides, kes on Iisraeli vastu ning meid vahel poliitiliselt rünnanud,» rääkis Iisraeli välisministeeriumi kõrge ametnik Rodica Radian-Gordon. Euroopa suhete peadirektori asetäitja Radian-Gordon ütles Postimehele, et aeg-ajalt tekib Araabia riikidel rahvusvahelistes organisatsioonides automaatne Iisraeli vastane enamus.
«Me oleme ÜRO ja selle erinevate agentuuride liikmed, kuid mitmel juhul oleme me pettunud mõnede absurdsete resolutsioonide pärast, see oli ka meie UNESCO-st (ÜRO kultuuri- ja haridusorganisatsioon – toim) lahkumise põhjuseks,» sõnas Radian-Gordon. Mullu teatas Iisrael ametlikult UNESCO-st lahkumisest, tuues põhjuseks Palestiina vastuvõtmise organisatsiooni. Samal põhjusel teatasid UNESCO-st lahkumisest ka Ameerika Ühendriigid.
Teisipäeval teatas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, et nad järgivad pikaajalise liitlase USA ja veel mitme riigi eeskuju ning ei liitu detsembris allkirjastatava ÜRO rändeleppega.
Üks Postimeest konsulteerinud Iisraeli välispoliitikat hästi tundev allikas väitis, et Iisrael jälgib väga tähelepanelikult Palestiinat toetavaid riike ja kujundab selle kaudu ka oma suhtumise nendesse pealinnadesse. Tänaseks on Palestiina riiklust tunnustanud 137 riiki, enamik Lääne-Euroopa riike ja ka USA pole Palestiinat riigina tunnustanud. Viimati said Iisraeli ja ÜRO suhted tagasilöögi 2012. aastal, mil Palestiina sai selle organisatsiooni vaatlejaliikme staatuse. «ÜRO-d peab Iisrael peaaegu vaenulikuks organisatsiooniks. Euroopa Liitu ei pea nad otseselt vaenulikuks, küll aga mõneti ebasõbralikuks organisatsiooniks,» rääkis anonüümsust palunud allikas.
Iisraeli suurärimees Amram Aharoni, kellel on enam kui veerandsada aastat ärihuvid ka Eestis, peab ajalooliselt suurimaks liitlaseks mitte erinevaid organisatsioone, vaid eelkõige Ameerika Ühendriike. «Iisrael räägib dollarite keeles, saab USA-lt majandusabi, Iisrael on Ühendriikidega igas mõttes palju tihedamalt seotud, kui Euroopaga,» ütles Aharoni Postimehele antud intervjuus. «Suhted Euroopaga rajanevad spetsiifilistel valdkondadel, mõne riigiga on need tihedamad, mõnega mitte väga tihedad,» lisas ta. Mõnede Tel-Avivis ja Jeruusalemmas elavate juutide sõnul võib Euroopa suhtes tekitada teatud umbusku ka mälestus seal aset leidnud tagakiusamisest.
Rodica Radian-Gordon viitas suhetes Euroopaga eelkõige Iisraeli ja Euroopa Liidu vahelisele assotsiatsioonileppele. «Meie peamised partnerid Euroopa Liidus on kultuuri ja teaduse valdkonnas, aga me jagame oma vahetu naabriga ka paljusid teisi ühiseid väärtusi,» märkis Iisraeli välisministeeriumi kõrge ametnik. Erinevate suhete näitena tõi ta Rootsi, kellega Palestiinat toetava poliitika tõttu on erimeelsusi, samas kui kaubandus- ja majandussuhted selle Põhjamaaga on head. «Iisraeli suhted Euroopa Liidu liikmesmaadega ei ole ühemõõtmelised ja ühesugused,» märkis Radian-Gordon.