Sisuturundus

Puust ja punaseks: kuidas kindlustada lisaks varale ka iseennast?

FOTO: ERGO Kindlustus

Autot ostes teeme liikluskindlustuse, kodu soetades jällegi kodukindlustuse. Endale olulisi asju kindlustades unustame aga sageli kõige olulisema ehk iseenda.

Tegelikkuses oleks meist igaühel tark mõelda selliselt, et elukindlustus on nagu iseenda kaskokindlustus. Kui tervis läheb katki, siis saab seltsilt hüvitist, et see korda teha. Kui peaks juhtuma aga kõige hullem ehk surmajuhtum, siis saavad lähedased hüvitist, mis on neile elu ümber korraldamisel abiks.

Elukindlustus

Elukindlustus tähendab oma tervise ja elu kindlustamist tingimustel, mille alusel tuleb selts varem kokku lepitud summa ulatuses appi siis, kui on juhtunud mõni tõsine õnnetus või terviserikke tõttu saadakse raske haigus, määratakse puuduv töövõime või toimub surmajuhtum. Kindlustuskaitse kehtib 24/7 üle maailma.

Laenukindlustus

Elukindlustust pakutakse tihti näiteks siis, kui võetakse kodulaen. Sellisel juhul pole tegemist aga klassikalise elukindlustusega, vaid laenukindlustusega. Kui elukindlustuse puhul saab lepingu sõlmija ise valida inimesed, kes hüvitist saavad, siis laenukindlustuse puhul on raha saajaks pank. Kodulaen või kokkulepitud protsent laenusummast kustutatakse, kuid pere peab muude kulutustega, nagu ratastooli sattumise puhul kodu ümberehitus, kommunaalkulud või ka matusekulud, ise hakkama saama.

Õnnetusjuhtumikindlustus

Ka õnnetusjuhtumikindlustus on teatud mõttes elukindlustus, kuid hüvitist makstakse haiguste asemel ainult traumade ja õnnetuste korral, milleks on tavapäraselt näiteks lihaste rebestused või luumurrud. Kuna õnnetustest räägitakse ajakirjanduses väga palju, siis on paljudel tekkinud ekslik mulje, et inimesed hukkuvad peamiselt mõne õnnetuse tagajärjel. Statistika ütleb aga, et eelmisel aastal suri Eestis 15 422 inimest, neist 849 mõne õnnetuse ja 14 573 haiguse tagajärjel. Seega täieliku kaitse saamiseks soovitame teha nii elu- kui ka õnnetusjuhtumikindlustuse.

Õige kindlustussumma

Kui kindlustusliikide erinevus on teada, siis tekib inimestel sageli järgmine küsimus – mille järgi valida kindlustussummat? Ekslikult arvatakse, et elukindlustuse summa peab olema nii suur, et pere saaks aegade lõpuni toime tulla. Üldjuhul soovitame valida kindlustussummaks keskmiselt paari aasta sissetulek ning lisaks arvestada finantskohustusi. Juhul kui sissetulek suureneb ja kohustused muutuvad, saab igal ajal tasuta lepingut muuta. Seega mediaanpalka (2018. aasta esimeses kvartalis 950 eurot kuus) teeniva inimese kindlustussumma võiks kohustusi arvestamata olla 11 400 –  34 200 eurot, mis teeks 35. aastase inimese kindlustusmakseks reeglina vähem kui kümme eurot kuus. ERGO pakutavate kindlustuste kohta leiab lisainfot ERGO kodulehelt www.ergo.ee ja lähimast kontorist.

Tutvu tingimustega www.ergo.ee ning vajadusel pea nõu ERGO spetsialistiga.

Tagasi üles