Sisuturundus

Kristel Kruustük: Euroopa Liidu abiga Koselt maailmakaardile

Kristel Kruustük

FOTO: EUANDME

Kümme aastat tagasi Kose Gümnaasiumi lõpuaktusel lilli ja õnnitlusi vastu võttes valdasid mind vastakad tunded. Ühest küljest tundsin ma rõõmu, et antud etapp elus oli läbi saanud. Teisalt aga oli ka natukene hirmus, sest mul puudus igasugune ettekujutus sellest, mida edasi teha.

Vaatamata sellele, et mul puudusid praktilised teadmised ettevõtlusest, läks firma asutamine tänu olemasolevale infrastruktuurile, start-up ökosüsteemile ning Euroopa Liidu avatusele kardetust tunduvalt lihtsamalt.

Kuidas alustasid oma karjääri?

Kohe pärast kooli lõpetamist läksin vanema õe kutsel Londonisse. Lootsime, et ehk aitavad uus keskkond ja suurlinna melu mul leida seda, mida ma oma eluga teha tahan. Londonis asusin tööle ettekandjana ja sain seeläbi väärtuslikku keelepraktikat, uusi tutvusi ja veidi taskuraha. Muuseas tutvusin ka paljude põnevate tehnoloogiainimestega, kes julgustasid mind ennast proovile panema mitmekülgses IT-sektoris, mis varasemalt oli minu jaoks kauge teema. Mõtlesin, et mis mul ikka kaotada on ja kandideerisingi Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledžisse.

Erialadel ma tollal väga vahet ei teinud ja valisin ühe populaarseima õppevaldkonna – IT arenduse. Muidugi ei olnud mu koolitee kerge, sest isegi need, kes olid juba aastaid programmeerimisega tegelenud, nägid esimesel aastal koolitöödega kurja vaeva. Oli ka loobujaid. Kooli kõrvalt töötasin testijana, et omadega rahaliselt välja tulla. Hiljem läks aga juba lihtsamaks ning kui kool lõpetatud, soovisime elukaaslase Markoga end mõnel uuel viisil proovile panna.

Otsustasime Eesti tolmu jalgelt pühkida ning paar kuud hiljem maandusime uuesti Londonis. Sinna jõudes olid mu rahalised võimalused juba üsna piiratud. Seadsin endale eesmärgiks saada parimaks testijaks ja probleemide lahendajaks ning sellest ajendatuna asusin otsima võimalusi lisaraha teenimiseks ja kogemuste omandamiseks.

Kuidas jõudsid oma firma asutamiseni?

Iga projektiga, milles kaasa lõin, nägin aina rohkem arendusvõimalusi firmades, kellega koostööd tegin. Siit tekkiski idee luua Testlio. Vaatamata sellele, et mul puudusid praktilised teadmised ettevõtlusest, läks firma asutamine tänu olemasolevale infrastruktuurile, start-up ökosüsteemile ning Euroopa Liidu avatusele kardetust tunduvalt lihtsamalt. Ühise ja avatud keskkonna olemasolu tegi firma asutamise võrreldes muude maailmajagudega kordades lihtsamaks - puudus igasugune piiratud liikuvus ning aeglased ja tülikad administratiivsed tõkked.

Ka praegu on nii Testliole kui ka mulle personaalselt Euroopa Liidust palju kasu – saame probleemideta kaasata spetsialiste teistest riikidest ning meil on kordades lihtsam saada oma ettevõtte arendamiseks vajalikku rahastust. Mitmete Euroopa Liidu koostööprojektide abil oleme Testlioga õppinud teiste riikide kogemustest erinevate tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel. See on aidanud meil täiendada oma kogemustepagasit teiste vigu kordamata.

Mida hindad Euroopa Liidu juures kõige enam?

Mina ise hindan kõrgelt võimalust õppida erinevates riikides, sest see mitmekesistab meie kogemusi, teadmisi ja oskusi. Mõistagi avardab võimalus vabalt Euroopas liikuda meie kultuurilist maailmapilti.

Tagasi vaadates on selge, et suur osa Testlio edust on saanud võimalikuks tänu Euroopa Liidu ühisele ärikeskkonnale. Ka minu isiklikus arengus on mitmed võimalused teostunud just tänu Euroopa Liidule. Olen saanud reisida, tutvuda huvitavate inimestega, praktiseerida keeli, avardada oma silmaringi,  õppida oma valdkonna tipptegijatelt ning seda sõltumata oma kodulinna rahvaarvust või asukohast.

Loodan, et noored kasutavad neile pakutavaid võimalusi täies mahus ning teevad end kuuldavaks seal, kus on vaja muutuseid ja arengut – sest just nende päralt on Euroopa Liidu tulevik.

Meil kõigil on asju, mida teeme kirega! Ela ja tööta välismaal, reisi, surfa internetis ja tea oma õigusi Euroopa Liidu kodanikuna Euroopa Liidus. Loe oma võimaluste kohta https://europa.eu/euandme/et

Artikkel ilmub EUANDME kampaania raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Selle artikli autor väljendab oma mõtteid ning ta ei ole saanud oma arvamuse avaldamise eest tasu.

Tagasi üles