Endine riigikogu liige nõuab kohtu kaudu vanaduspensionit

Kaarel Jaak Roosaare 90ndatel aastatel. Foto: Meelis Lokk / PM/Scanpix Baltics

Riigikogu VII koosseisu (esimene riigikogu pärast Eesti taasiseseisvumist) kuulunud Kaarel Jaak Roosaare, kes kuulub praegusel ajal EKRE hingekirja, nõuab kohtu kaudu parlamendiliikme vanaduspensionit.

Roosaare esitas riigikogu kantseleile avalduse parlamendi vanaduspensioni saamiseks, mille parlamendipensionide määramise komisjon aga rahuldamata jättis, sest nende hinnangul ei ole Roosaare pensioniõiguslik tööstaaž piisav.

Riigikogu hinnangul ei ole endisel saadikul täidetud 25-aastase pensioniõigusliku staaži nõue, sest vahepeal viibis ta õpingute tõttu Eestist ära.

Roosaare esitas Tallinna halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada asjaolu, et tema pensioniõigusliku staaži osana on arvesse võetavad ka ajavahemikud, mil ta õppis välismaal ülikoolis.

Halduskohus Roosaare kaebust siiski ei rahuldanud, sest pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse Eestis töötatud aeg, muu Eestis toimunud seaduses nimetatud tegevuse aeg ning välisriigis töötamine või muu aeg. Ühtegi erandit välisriigis õppimise kohta aga tehtud ei ole.

«Seega ei arvestata pensionistaaži hulka teises riigis töötatud aega ega muud töötamisega võrdsustatud aega, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigus seda ette ei näe. Käesoleval ajal puudub Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel sotsiaalkindlusalane rahvusvaheline leping, mis reguleeriks asjaomastes riikides omandatud pensionistaažide arvestamist,» selgitas kohus oma otsust.

Samuti märgiti otsuses, et töötades teise riigi territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu ning seega ei anna isik panust riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskate ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka.

Staaži täitumisel võib teha uue avalduse

Roosaare tõi välja asjaolu, et varasemalt on parlamendiliikme pensioni määramisel arvesse võetud ka õpiaega Ameerika Ühendriikides. Riigikogu kantselei sõnul on parlamendipensioni määramisel kohaldatud varasemalt kehtinud Eesti Vabariigi pensioniseadust, mis määratles küll sarnaselt kehtiva seadusega tegevused, mida arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kuid ei sedastanud, kas vastav staaž tuleb omandada Eestis võib saab arvesse võtta ka välisriikides omandatud staaži.

Ehkki praegu toimub pensionistaaži arvestamine RPKS (riikliku pensionikindlustuse seadus - K.R) kehtiva redaktsiooni alusel, ei ole kohtu hinnangul Roosaare viide varasemale praktikale asjakohane. «Isegi juhul, kui varasemalt on parlamendipensioni määramisel pensionistaaži arvestamisel eksitud, ei anna see kaebajale õigust samadel alustel parlamendipensioni saada.»

Samas toob kohus välja, et kuna Roosaare töötab vaatamata vanaduspensioni ea saabumisele jätkuvalt Tallinna Ülikoolis õppejõuna, on tal võimalik nõuetekohase tööstaaži täitumisel esitada uus avaldus parlamendiliikme pensioni saamiseks.

Roosaare võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse hiljemalt 17.12.2018.

Parlamendiliikme vanaduspenison

Parlamendiliikme pensioni saavad Riigikogu liikmed, kes on olnud:

• Ülemnõukogu XII koosseisu liikmed
• Riigikogu VII koosseisu (30.09.1992–10.03.1995) liikmed
• Riigikogu VIII koosseisu (11.03.1995–13.03.1999) liikmed
• Riigikogu IX koosseisu (14.03.1999–21.03.2003) liikmed

Vanaduspensioni saamiseks peab olema:

• vähemalt 25-aastane pensionistaaž
• riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu, VII ja VIII Riigikogu koosseisu liikmed saavad vanaduspensionile:

• mehed 60-aastaselt  
• naised 55-aastaselt

IX Riigikogu koosseisu liikmed saavad vanaduspensionile üldises vanaduspensioni eas.

Vanaduspensioni suurus:

Kes on olnud riigikogu liige:

1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast

2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast

3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast