Teadlased: eestikeelne kõrgharidus on üksnes tahte küsimus

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sümpoosion "Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus". 
Sümpoosion "Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus". Foto: Sille Annuk

Teaduskeel on keele tipmine osa ning eestikeelne teadus on eestikeelse mõtlemise kõige arenenum ots, leidis ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho läinud reedel haridus- ja teadusministeeriumis peetud Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste korraldatud sümpoosionil «Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus».

Läinud reedel toimus haridus- ja teadusministeeriumis Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja Kaitseväe ühendatud õppeasutuste poolt korraldatud sümpoosion «Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus», kus arutleti palju kirgi kütvatel teemadel: kuivõrd kõrghariduse üha suurenev rahvusvahelistumine teenib Eesti ühiskonna huve ning kas siinsed teadlased peaks oma uurimistööd tegema eelistatult emakeeles? Viimane küsimus on seda päevakajalisem, et aasta 2019 on kuulutatud eesti keele aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles