Tellijale
Erki Loigom: tuumapohmell Korea poolsaarel?
27. november 2018, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Korea kahanev majanduskasv, meediatöötajate survestamine presidendiresidentsist edulugusid kajastama ja lahkhelid Valge Majaga võivad avaldada järgmisel aastal negatiivset mõju Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-ini sulapoliitikale Põhja-Korea suhtes, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.
Vähem kui aasta tagasi alanud kiired arengud Korea poolsaarel on jõudmas punkti, kus poolte tahte siirus, algatuste edukus ja reaalsus hakkavad lõikuma. Mullu mais Lõuna-Korea presidendiks valitud Moon Jae-ini jaoks on tänavu aasta olnud edukas. Milline on Mooni poliitika järgmisel aastal? Kas «Korea sula» jätkub või sumbub protsess eriarvamustesse Valge Majaga? Millised on Lõuna-Korea sisemised väljakutsed, ohud ja võimalused? Alljärgnevalt püüan neile küsimustele vastust anda.
Toetus väheneb
Võimule tulles lubas Moon olla avatud president. Lõunakorealastele sobis tema sõnum, sest äsja oli käed raudu pandud kummalist sektantlikku ja suletud asjaajamist armastanud president Park Geun-hyel. Enne Parki ootas õigusemõistmist korruptsioonikuritegude eest samuti sama ametit pidanud äärmuskonservatiiv Lee Myung-bak. Esimesele on tänaseks määratud 25, teisele 15 aastat vangistust. Korruptsioonikuriteod on Lõuna-Korea ladvikus kroonilist laadi olnud kogu riigi ajaloos. Riik vajas seetõttu värsket verd.
Moon tuli võimule 84-protsendilise toetusega ja see näitaja on püsinud kõrgena (püsivalt üle 65 protsendi) kuni selle aasta septembrini, kui näitaja kukkus järsult lausa alla 50 protsendi.