Kõiki ennesõjaaegseid Riigi Teatajaid saab nüüd veebis lugeda

Fotol minevik ja olevik ehk köidetud Riigi Teataja aastast 1921 ja arvutiekraanil loetav.

FOTO: Riigi Teataja FB

Justiitsministeerium koos rahvusraamatukoguga digitaliseerisid kõik ennesõjaaegsed Riigi Teatajad.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles teisipäeval Riigi Teataja 100. aastapäeva kõnes, et Riigi Teatajas õiguse avaldamine on riigi tuumikfunktsiooni – õigusloome – viimane etapp, teatas pressiesindaja BNSile. Ministri sõnul näitab Riigi Teataja olulisust ka see, et Riigi Teatajas seaduste avaldamine on nimetatud kõigis Eesti põhiseadustes.

«Täna 100. aastat tagasi, 27. novembril, ilmus esimene Riigi Teataja. See oli keeruline aeg, päev pärast Riigi Teataja ilmuma hakkamist algas Vabadussõda. Eestile veelgi keerulisemal ajal, 20. septembril 1944, leidis Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi võimaluse korraldada mõnesaja eksemplari Riigi Teataja väljaandmise. Kahjuks jäi see ainsaks Riigi Teataja numbriks kuni Riigi Teataja väljaandmine taastati,» rääkis Reinsalu.

«Oleme koostöös rahvusraamatukoguga digitaliseerinud 1918-1944 välja antud Riigi Teatajad. Nüüdsest on kõikidele soovijatele ennesõjaaegsed Riigi Teatajad lihtsalt kättesaadavad. Need peegeldavad avaldamise aja vaimu ja tegelikkust kõigis valdkondades. Nii leiab nendest Eesti Vabariigi sünnidokumendid, tänuavaldused lihtsate Eesti inimeste annetuste eest äsja sündinud ja Vabadussõda alustanud Eesti Vabariigile, põllumajanduse, maksude, arstiabi, laadapäevade ja paljude muude valdkondade seadused ja määrused,» märkis justiitsminister.

«Täna ei tahaks vaadata ainult tagasi kaugemasse minevikku. Võrreldes teiste riikidega on Riigi Teataja tänaseks kujunenud üheks kaasaegsemaks ametlikuks väljaandeks. 1. juunist 2010 ilmub Riigi Teataja ainult elektroonilise võrguväljaandena,» sõnas Reinsalu. «Unikaalne ja omataoliste hulgas eesrindlik on Riigi Teatajas loodud nn õiguse ajamasin, mis võimaldab iga ajahetke seisuga saada kätte ajakohane seadus või määrus ja erinevaid redaktsioone omavahel võrrelda.»

Ta lisas, et arenevad tehnoloogilised võimalused loovad Riigi Teatajale väljakutse muuta teabe avaldamine veelgi tõhusamaks ja kasutajatele mugavamaks. «Võib-olla tuleb võtta eesmärgiks, et «Riigi Teataja avaldab ennast ise» ilma liigse tehnilise töö ja ajakuluta. See ei sünni üleöö, kuid on ambitsioonikas eesmärk tulevikuks, mille eelduseks on õigusloomeprotsessi kõike etappe arvestava sidusa lahenduse väljatöötamine,» sõnas Reinsalu.

2011. aastast alates on kogu riigi oluline õigusteave järk järgult koondatud Riigi Teatajasse. Kohtulahendid ja nende kokkuvõtted, omavalitsuse määrused, eelnõud, õigusaktide tõlked ja palju muud on kättesaadavad Riigi Teatajast. Riigi Teatajas avaldatud aktid on seotud menetlusteabe, Euroopa Liidu õiguse, riigi andmekogude ja sättepõhiselt Riigikohtu lahenditega. Riigi Teatajast on kujunenud kaasaegne töövahend kõikidele õiguselukutsetele ja õiguse rakendajatele ning igaühele allikaks kehtiva õiguse leidmiseks. 

Riigi Teatajad aastatest 1918-1944 leiab SIIT

Tagasi üles