Tarand pole ainus: Euroopa Parlamendi liikmeid on rünnatud ka varem (33)
27. november 2018, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/26/11604241t1h2f0c.jpg)
Eile läks EKRE pikett Toompeal vägivaldseks, kui protestijad Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi provokatiivsele käitumisele jalahoopide ja nahutamisega vastasid. Kuigi rünnakud parlamendiliikmete vastu on reeglina harvad, sattus alles kaks kuud tagasi Itaalias protestijate rünnaku ohvriks ka Euroopa Parlamendi liige Eleonora Florenza.
Septembri lõpus ründas Lõuna-Itaalias grupp paremäärmuslasi kohalikku Euroopa Parlamendi liiget Eleonora Forenzat, kes osales rassismivastasel meeleavaldusel. Lisaks Forenzale sai rünnakus viga ka parlamendiliikme assistent, kes vajas haiglaravi, vahendas Politico.eu.
Ründajateks olid Itaalia paremäärmusliku rühmituse CasaPoundi kuus liiget, kes tulid Bari linnas toimunud rahumeelse rassismivastase meeleavalduse osalejaid ründama.
Mõned aastad tagasi, 2014. aastal sattus rünnaku ohvriks ka Euroopa Parlamendi liige Austriast, Ulrike Lunacek.
Lunacek on esimene Austria poliitik, kes tunnistas avalikult, et on gei, mistõttu ei olnud ta meelepärane Austria konservatiividele. Naine osales Viinis geiparaadil, kus teda rünnati happega. Kuigi parlamendiliikme kaamera ja riided said happe tõttu kahjustada, õnnestus Lunacekil terveks jääda.
Kolleegid mõistavad rünnaku Tarandi vastu hukka
Kuigi Euroopa Parlamendi liikmetele kehtib juriidilisest aspektist saadikupuutumatus, ei tähenda see, et neile kehtiks nende positsiooni tõttu kaitse füüsiliste rünnakute vastu. Indrek Tarandi kolleegid Euroopa Parlamendis pidasid eilset temavastast vägivalda äärmiselt kahetsusväärseks.
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles Postimehele, et eilne rünnak oli EKRE retoorika loogiline jätk. «Inimesed, kes kiidavad heaks «veerevad pead» jms ongi vägivaldsed ja eilne vahejuhtum on häbiväärne verstapost Eesti poliitikas,» ütles Toom. Tema sõnul ei tohi kallale tungida ei Indrek Tarandile ega tädi Maalile, ei mehele ega naisele
ning inimese positsioon ei puutu siin üldse asjasse.
Teine parlamendiliige Igor Gräzin nentis samuti, et Euroopa Parlamendi saadikutel pole rohkemat kaitset kui kingsepal või raamatupidajal. Tema sõnul on erikaitse vaid vormis politseinikel ja ametiisikutel siis, kui nad täidavad ametikohustusi.
/nginx/o/2018/11/25/11602361t1hd223.jpg)
Gräzin peab füüsilisest rünnakust veelgi ohtlikumaks hoopis seda, kui saadiku vastu algatatakse jõudu kasutav aktsioon, mis takistab tema funktsioone. «Ja vot seda on Eestis olnud ikka küll. Meenub kahe riigikogu saadiku ebaseaduslik arreteerimine. Meenutagem kümmetkonda juhtumit, kus ilma aluseta on nõutud saadikupuutumatuse äravõtmist,» selgitas ta ning lisas, et riigikogu on nendele nõuetele ka vastu tulnud.
Gräzin lisas, et kuigi ta ei tahaks sattuda Indrek Tarandi olukorda, arvab ta, et saadik oleks pigem valmis saama muhu, kui kaotama saadiku vaba sõna. «Nii nagu Ivari Padar läks appi kolleegile Toompeal, olen mina pidanud vajalikuks seista kõigi saadikute saadikupuutumatuse eest riigikogu saalis,» ütles ta.
Kolmas Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ütles, et vägivalda ei õigusta miski. «Erineva arvamuse väljendaja jõuga maha rebimine kõnelavalt poliitilisest meeleavaldusest osavõtjate poolt ning tema jõhker kohtlemine on räige poliitiline väljakutse Eestis kehtivale õiguskorrale,» selgitas ta ning lisas, et selle eest vastutavad meeleavalduse korraldanud EKRE juhid.
/nginx/o/2016/12/01/6133781t1h13e2.jpg)
«Kõige tõsisem on fakt, et Mart ja Martin Helme seda õigustavad ning näivad juhtunusse suhtuvat teismeliste poisikamba juhtide tasandilt – teisitiütleja tuligi kõrvaldada, kahju Indrek Tarandi kohtlemise osas ei olnud, ärgu ronigu meid, ainuõigeid, «endast nii välja aetud» (kelle poolt?) eesti rahva esindajaid segama. Jääb mulje, et muidu võib ta oodata veel hullemat,» ütles Kelam.