Juute koonduslaagrisse vedanud Hollandi rongifirma hakkab hüvitist maksma

Rööpad Auschwitzi koonduslaagri juures.

FOTO: Beata Zawrzel / Pacific P/SIPA / Scanpix

Hollandi riiklik rongifirma teenis Teise maailmasõja ajal miljoneid, vedades oma rongidega tuhandeid juute natside koonduslaagritesse, kirjutab Deutsche Welle.

Hollandi riigile kuuluv ettevõte Nederlandse Spoorwegen (NS) hakkab maksma kompensatsiooni inimestele, kelle juutidest sugulasi natside okupatsiooni ajal koondus- ja surmalaagritesse toimetati.

Uudisest teavitati eile õhtul televisiooni vahendusel. Tegu on esimese korraga, mil rongifirma on otsustanud maksta hüvitist holokausti ohvrite järeltulijatele. Varasemalt oli NS annetanud raha mitmele holokausti mälestusprojektile.

NSi president Roger van Boxtel sõnas: «Oleme üheskoos otsustanud asutada komitee, mis hakkab leidma viise, kuidas rahalise toetuse jagamist korraldada.» Praegu pole teada kompensatsiooni saajate hulk ega ka summa.

Alates Hollandi okupeerimisest 1940. aasta mais järgis NS natside korraldusi saata juute Westerborki transiitlaagrisse. Kokku saadeti sinna umbes 107 000 juuti, nende hulgas ka noor Anne Frank, kelle päevikust sai ajapikku üks kuulsamaid holokaustiga seotud esemeid.

Westerborkist toimetati juudid hiljem edasi teistesse koondus- ja surmalaagritesse, teiste hulgas Auschwitzi ja Sobibori. Natsid maksid riiklikule rongifirmale juutide transportimise eest. «NS allus sakslaste korraldustele teha rongid kättesaadavaks. Sakslased maksid selle eest ja NS pidi kindlustama selle, et rongid õigel ajal liiguks,» ütles Westerborki mälu instituudi töötaja Dirk Mulder ringhäälingule NOS.

Ringhäälingu teatel teenis NS sellega tänasesse valuutasse ümberarvestatuna umbes 2,5 miljonit eurot. Ettevõte vabandas 2005. aastal ametlikult oma rolli eest holokaustis. Teise maailmasõja alguses elas Hollandis 140 000 juuti, kellest vaid 30 000 jäi ellu.

Kanada sõjaveteranid asetamas lilli Westerborki transiitlaagri juures asuvatele rööbastele.

FOTO: Peter DeJong / AP / Scanpix

Küll aga ei tulnud NS kompensatsioonide maksmise peale päris vabatahtlikult. Otsus oli rongifirma ja Salo Mulleri vaidluse tulemus. Endine Amsterdami Ajaxi jalgpalliklubi füsioterapeut Muller väitis, et NS teenis natside heaks töötamise eest kasumit ja nõudis selle eest eelmisel aastal kompensatsiooni.

Tema mõlemad vanemad saadeti Westerborki kaudu Auschwitzi, kus nad lõpuks ka tapeti. «Minu jaoks tähendab see otsus NSi mõistmist, et paljude juutide kannatused pole lõppenud. Seetõttu olen ma õnnelik, et NS tunnustab kompensatsioonide maksmist moraalsetel põhjustel,» sõnas Muller.

Tagasi üles