Pildid: kaitsevägi ja liitlased näitasid Narvas oma lahingutehikat (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaitsevägi ja Eestis viibivad NATO liitlasüksused näitasid täna Narvas Vabadussõja alguse 100. aastapäeva puhul Narva elanikele oma lahingutehnikat.

Narva elanikel oli võimalik vaadata niin kaitseväe jalaväe lahingumasinaid CV90, kui ka liitlaste tanke ja liikursuurtükke.

President Kersti Kaljulaid ütles kolmapäeval Vabadussõja alguse 100. Aastapäeval Narva-Jõesuus Riigiküla lahingu monumendi juures, et sada aastat tagasi tehtud julged otsused muutsid Eesti rahva ajaloo kulgu ja vastu hakates näitasime, et eestlased tõesti tahavad ja väärivad iseseisvust.

«Vabadussõja algus oli selle sõja üks süngeimaid hetki,» rääkis Kaljulaid. «Oma riik ja oma sõjavägi olid alles sündinud ning puudus oli absoluutselt kõigest. Palju oli neid, kes pidasid võitlust ülekaaluka vaenlase vastu ette kaotatuks. Esimene üldmobilisatsioon rahvaväkke kukkus sisuliselt läbi. Ka rahvusvaheline üldsus ei teadnud Eestist tollal midagi. Meie esimesed diplomaadid pidid Läänes seisma üldjuhul suletud uste taga. Väga kerge oleks sel hetkel valida esmapilgul lihtsam lahendus – jääda koduseinte vahele, loobuda vastutusest ja alistuda saatusele.»

Presidendi sõnul oli see vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu, mis rahvamassid kaasa tõmbas. «Need olid eelkõige koolipoisid, vabatahtlikud ja ohvitserid, kes vaatamata lootusetule olukorrale võtsid siiski endale vastutuse Eesti tuleviku eest ning andsid siin Narva all vastasele esimesed lahingud,» sõnas riigipea. Samuti rõhutas ta toonaste poliitikute rolli, kes vaatamata erimeelsustele ja vaidlustele leidsid, et nendest midagi sõltub. Ja kes langetasid raskema otsuse – hakata vastu.

«Need toona tehtud julged otsused muutsid Eesti rahva jaoks ajaloo kulgu. Otsus vastu hakata tähendas, et vaenlane ei saanud takistamatult Tallinnasse marssida. Vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu tõmbas kaasa rahvamassid ning välismaailmale demonstreeris vastupanu, et eestlased tõesti tahavad ja väärivad iseseisvust ning omariiklust. Ning see omakorda aitas kaasa välisabi ja rahvusvahelise tunnustuse saavutamisele,» rääkis Kaljulaid.

Vabadussõja peamine õppetund ongi riigipea sõnul just see, et Eesti suudab kõike, kui vaid tahab ja julgeb. «Otsus osutada vastupanu ülekaalukale agressioonile on alati raske, kuid sellest loobumine on alati katastroofilisemate tagajärgedega. Meie enda tahe ja panus on eelduseks, et ka teised meid märkaks ja tõsiselt võtaks. Aga meie suurus ja geograafiline asukoht tähendasid nii sada aastat tagasi kui ka täna, et ilma diplomaatilise koostööta ei saa relvastatud võitluse lõpp olla meile õnnelik. Aga ka rahvusvahelise kogukonna töös kaasalöömine eeldab riigimehelikkust, püsivust ja julgust,» lisas ta.

Eestis algas Vabadussõda 28. novembril 1918. aastal kui Nõukogude Venemaa väed tungisid kahe diviisiga üle Eesti piiri Narva. Vabadussõja alguses võitlesid Eesti eest Tallinnast kohale viidud gümnasistid ja Narva koolipoisid. Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, kellest vähemusel olid relvad ja varustus.

Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920. aastal kui Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu. Vabadussõjas langes üle 3000 eestlase ja 14 000 sai haavata. Kokku on Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgil 801 ohvitseri ja sõjaväeametniku nime. Ligi kaks kolmandikku neist oli osa võtnud Vabadussõjast. Nende hulgas oli 198 Vabadusristi kavaleri.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles