Võõrtööjõuta kasvaksid palgad veel kiiremini

Orsolya Soosaar
, Eesti Panga ökonomist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölised ehitusplatsil. Pilt on illustreeriv.
Töölised ehitusplatsil. Pilt on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter

Tõenäoliselt kasvaksid palgad veelgi kiiremini, kui välismaise tööjõu värbamise reegleid poleks viimastel aastatel lõdvendatud. Viimase aastaga on kasvanud välismaalaste ajutise töötamise registreerimine, mis on aidanud leevendada tööjõupuudust eelkõige ehituses ja tööstussektoris, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Töötajate juurde värbamine välismaalt aitab kiire majanduskasvu ajal vähendada tööjõu kulu kasvu ja seeläbi ka hinnatõusu. Väheneb ka tööpuuduse kõikumine, sest välismaalt värvatud töötajatest suur osa saab töötada Eestis ajutiselt.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta kolmandas kvartalis aastatagusest 7,5 protsenti suurem. Palgakasvu tempot on viimastel kvartalitel mõjutanud tulumaksureform. Tööjõupuudust leevendavad välismaalt värvatud töötajad, mistõttu väheneb surve palkade tõusuks.

Hoogne palgakasv ja eile avaldatud andmed ettevõtete majandustulemuste kohta viitavad kolmanda kvartali heale majandusseisule. Palgauuringu järgi kasvas lisaks keskmisele palgale kolmandas kvartalis ka töötajate arv. Sama trendi näitavad ka maksu- ja tolliameti andmed ning ettevõtlusstatistika.

Viimase kahe kvartali palgakasvu tempot on mõjutanud tulumaksureform. Palgakasvu aeglustumist teises ja seejärel kiirenemist kolmandas kvartalis selgitab osaliselt eelmise aastaga võrreldes ühtlasem puhkusetasude võtmine suvekuudel. Sellega püüti vältida maksuvaba tulu kõikumist ja suuremat maksukohustust. Kahe kvartali keskmisena suurenes keskmine palk 7 protsenti ehk kasv oli veidi aeglasem kui eelmise aasta teises pooles ja selle aasta alguses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles