Ratas: ELi tulevane eelarvekava näitab, millisena soovime näha ühist tulevikku

Jüri Ratas. Foto: Konstantin Sednev

Peaminister Jüri Ratas rõhutas ühtekuuluvuspoliitika sõprade tippkohumisel, et Euroopa Liit peab järgmises eelarves toetama rohkem reforme, investeeringuid ja uusi väljakutseid, aga ka tavapärast ühispoliitikat teaduse, siseturu, ühtekuuluvuse ja põllumajanduse küsimustes.

«Euroopa Liidu järgmine eelarvekava näitab, millisena soovime näha meie ühist tulevikku. Selle eesmärk peab olema ühtsem ja tugevam Euroopa, mis pakub meie kodanikele ja ettevõtetele rohkem võimalusi,» edastas valitsuse pressiteenistus peaminister Ratase sõnu.

«Hoolimata Eesti kiirest majandusarengust peaks ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv olema sujuvam. Nii saame jätkata vajalike investeeringutega transpordi ning sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna taristusse, aga ka maaelu ning teadmusmahuka majandusmudeli arendamiseks,» lisas ta. 

Euroopa siseturu konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks on Ratase sõnul vaja uues pikaajalises eelarvekavas jätkata taristuprojektide toetamist ja ühenduste väljaehitamist. «Eestil, Lätil ja Leedul on vaja kiireid ja säästvaid ühendusi ülejäänud Euroopaga, mis aitavad meid paremini ühtse turuga lõimida. Rail Baltic toob Läti ja Leedu Eesti inimestele sama lähedale kui praegu on Soome ning võimaldab tulevikus kaupade sujuvamat liikumist Põhjalast ja Baltikumist kõikjale mujale Euroopasse. Ka maanteetranspordis tuleb vaadata säästlikkuse ja tulevikulahenduste suunas, piiramata aga inimeste liikumisvabadust,» lausus peaminister.

Ratase sõnul teeb Eestile muret ka põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine ühtsel turul, mis on tingitud otsetoetuste taseme erinevusest. «Euroopa Komisjoni ettepanek põllumeeste toetusmäärade erinevuse vähendamiseks ei ole piisav. Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste toetused on ELi madalaimad, kuid tootmiskulud ELi keskmisest oluliselt kõrgemad,» lausus Ratas. Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuaksid otsetoetused Eestis 2027. aasta lõpuks 76 protsendini ELi keskmisest otsetoetuste tasemest. «Ühtlustamine peab toimuma meie hinnangul oluliselt kiiremini. Meie põllumeestele tuleb tagada Euroopa turgudel teiste liikmesriikide tootjatega võrdsed konkurentsitingimused,» sõnas Ratas.

Peaministri sõnul peab ELi järgmine eelarvekava sisaldama vajalikke reforme ja investeeringuid, et saada ühiselt hakkama keeruliste tulevikuküsimustega. «Meie inimesed ootavad, et lahendaksime koos küsimusi, millega riigid üksi hakkama ei saa. Need teemad on näiteks digitaalsed muutused, kliimaküsimused, rändega seotud mured ning Euroopa kaitse ja julgeolek. Peame investeerima tehnoloogiasse ja sotsiaalsesse valmisolekusse ning Euroopa julgeoleku kindlustamiseks välispiiride kaitsesse ja sõjalisse liikuvusse,» sõnas peaminister.

Kohtumisel rõhutati vajadust jõuda uue pikaajalise eelarve üle kokkuleppele õigel ajal, et tagada võimalikult sujuv eesmärkide saavutamine.

Ühtekuuluvuspoliitika sõprade tippkohumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ning Euroopa Komisjoni asepresident asepresident Maroš Šefčovič ning Euroopa Investeerimispanga asepresident Vazil Hudák. Kohtumisel võeti vastu ühisavaldus.