Uuring: soomlaste kaitsetahe on viimase 29 aasta madalaim (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes läbi viidud uuringu kohaselt oli elanike kaitsetahe viimati nii madal 1989. aastal, kirjutab YLE.
Kaitseministeeriumi poolt korraldatud uuringus küsiti 1000 inimeselt küsimus «Kui Soomet rünnataks, siis ka sinu hinnangul peaks soomlased end relvade abil kaitsma isegi siis, kui tulemus oleks ebaselge?»
Riigi kaitsmist toetas 66 protsenti vastajatest ehk eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti vähem. Tegu on esimese korraga pärast 1989. aastat, mil positiivse vastuse andis vähem kui 70 protsenti vastajatest. Kaitsetahe langes kõige rohkem alla 25-aastaste vastajate hulgas.
Samas küsimusele «Kas oleksid valmis oma võimete piires riigikaitsest osa võtma?» vastas jaatavalt 89 protsenti meestest ja 80 protsenti naistest. See näitaja on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud.
Eile avaldatud uuringu kohaselt on toetus NATOga liitumisele juba neljandat aastat järjest langenud. Kõigest üks viiest vastajast toetas Soome liikmelisust, vastu oli 59 protsenti ning 21 protsenti ei omanud selles küsimuses selget seisukohta.
Eelmisel aastal toetas NATO-liikmelisust 22 protsenti inimestest. Mõningast muutust võis märgata 2014. aastal, mil Venemaa Krimmi annekteeris. Siis uskus 30 protsenti vastajatest, et Soome peaks alliansiga liituma.
Vastajad uskusid, et Euroopa Liidu, ÜRO ja OSCE liikmelisus mõjub Soome julgeolekule hästi. Samuti hinnati positiivselt põhjamaade kaitsekoostööd.
Langenud on eelmise aastaga võrreldes ka toetus meeste kohustuslikule ajateenistusele. Sel aastal toetas ajateenistust 74 protsenti vastajatest ehk eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti vähem. Taas ilmnes, et kõige vastumeelsem on noorem generatsioon ehk inimesed vanuses 15-34.
Vaikselt on kasvamas toetus valikulisele kaitseväeteenistusele, sel korral toetas ideed juba 13 protsenti vastanutest. See tähendaks, et sõjalise väljaõppe saaks vaid osa igast vanusegrupist. Siiski toetatakse ülekaalukalt praegust üldist meeste ajateenistuskohustust.
Vaid 17 protsenti laiendaks ajateenistuskohustust ka naistele ning 13 protsenti teeksid ajateenistuse üldse vabatahtlikuks. Palgaarmeele üleminekule avaldas toetust kõigest üheksa protsenti vastanutest.