Graafik: majandus spurtis keset maratoni

Raha. Foto: SCANPIX

Kolmandas kvartalis mullusega võrreldes koguni 4,2 protsendi võrra üles lipsanud majandus teeb analüütikutele küll rõõmu, ent tulevikus paistavad siiski tumedamad pilved.

«Kasv ületas pisut SEB ootuseid, kuid seda just arvu, mitte kasvu põhjustanud tegurite poolest,» märkis SEB ökonomist Mihkel Nestor BNS-ile, et kasvu taga olid oodatult ehitus ja üksikud osad tööstusest, nagu on indikaatorid näidanud juba terve aasta vältel.

Nestor tõi esile, et konkreetselt ehitussektor andis kolmanda kvartali majanduskasvust kolmandiku, ning ühes seotud tegevusaladega isegi poole. Samas teeb Nestorile tuleviku osas muret see, et ehitustempo on praeguseks oma tipu juba saavutanud ning edaspidi selle panus kasvu nõrgeneb.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi paralleeli koguni olukorraga enne eelmist suurt kriisi. «Ka enne 2008-2009. aastate kriisi andis ehitussektor pikema perioodi jooksul majanduskasvu olulise panuse, kuid nii stabiilselt tugevat mõju ei ole varem olnud,» kommenteeris ta praegust kasvumootorit.

Swedbank ootab, et tuleval aastal jahtub majandus kõvasti maha – tuleva aasta majanduskasvuks prognoosib Eesti suurim laenuandja 3,2 protsenti, ühtlasi näevad panga ökonomistid ette naaberriikide majanduskasvu aeglustumist ja välisnõudluse nõrgenemist.

 

«Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas,» selgitas Mertsina. «Eesti jaoks on välisnõudlus ja eksport väga olulised. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda suurem võimalus on tal tootlikkust tõsta. Sisemaisele lõpptarbijale lähemal paiknevate ettevõtete tootlikkus on aga väiksem.»

Teises kvartalis oli majanduskasv nimelt 3,8 protsenti, nii et sellega võrreldes sai SKP kolmandas kvartalis hoogu juurde. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõdes aga, et suures pildis on kolmanda kvartali kiirenev kasv pigem erand. «Erinevad majandusaktiivsuse kasvu iseloomustavad näitajad nõrgenesid kolmandas kvartalis nii Eestis kui ka mujal,» tõdes ta.

Statistikaameti värskes statistikas joonistub välja, et sisetarbimise ehk Eesti enda inimeste ja firmade ostude kasv kiirenes veelgi, jõudes koguni 6,4 protsendini. Eksport kasvas samas vaid 0,8 protsenti – eraldi võetuna kaupade eksport vaid 0,1 protsenti, teenuste eksport aga 2 protsenti. Import kasvas samas kiiresti, ulatudes 6 protsendini.

Mertsina arvates on sisenõudluse tugevus siiski suhteline. «Palgakasvu ja tulumaksureformi mõjul on eratarbimine sel aastal tugevamaks muutnud – kolmanda kvartalis kasvas see 4 protsenti. Samuti pöördusid ootuspäraselt kasvule ka investeeringud,» märkis Mertsina ja lisas, et praegu on majandus võrdlemisi heas tasakaalus.

Rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste tõi statistika juures esile, et eratarbimise kasv oli suhteliselt kiire, ulatudes 4 protsendini, aeglustudes esimese poolaastaga võrreldes siiski eidi. «Tarbimise kasv on sissetulekute suurenemisest olnud viimase nelja aasta jooksul olnud väiksem ning sarnane ettevaatlik käitumine jätkus ka käesoleval aastal,» rääkis ta. Kokkuvõttes tähendab see Lõhmuste sõnul hoopis, et tarbimise roll majanduskasvus on järk-järgult vähenenud.

Ka Lõhmuste tõdes, et euroala majandusareng oli kolmandas kvartalis oodatust nõrgem ning ülemaailmne kaubandus on pingete mõjul pidurdumas. See aga tähendab, et ekspordi kasvatamise võimalused on üha tagasihoidlikumad.

«Üldiselt võib öelda, et nõrgeneva väliskeskkonna taustal näitas Eesti majandus jätkuvalt tugevat kasvu ning kasv oli laiapõhjalisem. Nõrgeneva väliskeskkonna tõttu ootame majanduskasvu aeglustumist,» lisas Lõhmuste.

SEB prognoos Eesti majanduskasvule 2019. ja 2020. aastal on praegu vastavalt 3 ja 2,8 protsenti, kuid panga ökonomisti Nestori sõnul on selgelt suurenenud risk, et edaspidine kasv võib osutuda oodatust nõrgemaks.