Erakonnad: munitsipaallehtedes toimuv on korruptsioon
Linna- ja vallalehtede poliitpropaganda mõistab hukka isegi Keskerakond

FOTO: Konstantin Sednev / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Riigikontrolli auditist selgus, et mitmed kohalike omavalitsuste lehed on kasutanud maksumaksja raha eest välja antavaid meediaväljaandeid võimuloleva erakonna poliitilisi huve silmas pidades. Suurema osa rikkumistest, tervelt 75 protsenti tuvastati Keskerakonna poolt juhitud Tallinna ja Loksa linnalehtedes. Erakonnad mõistavad selle üsna üheselt hukka ning kõik peale Isamaa ja Vabaerakonna tervitavad Eesti Ajalehtede Liidu ettepanekut luua seadus, mis võimulolijate peidetud reklaami linna- ja vallalehtedes lõpetaks.

Kõik erakonnad nentisid, et see, millele riigikontrolli audit osundas, on olnud aastatepikkune probleem. Nii Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, Vabaerakond kui ka EKRE pidasid linna- ja vallalehtedes toimuvat suisa sulaselgeks korruptsiooniks.

«On tõsiasi, et enamik linna- ja vallalehti on kaldu nende poliitiliste jõudude suunas, kes parasjagu võimul olnud,» nentis SDE aseesimees ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof. Ta lisas, et sotsiaaldemokraadid toetavad seadusemuudatuse ettepanekut, kuna seni kui munitsipaalmeediale kindlaid reegleid ei sätestata, tekib võimulolijatel jätkuvalt kiusatus end reklaamida.

Reformierakonna kommunikatsioonijuhi Kajar Kase sõnul torkab auditist silma, et kõige probleemsemad omavalitsused ehk Tallinn ja Loksa, kus on võimul Keskerakond, ei ole Riigkontrolli märkustega nõus olnud.

«Seega on ilmselt naiivne oodata, et nad mingisuguseid muudatusi teeks. Olukord, kus Keskerakondlikud linnavalitsused järjekindlalt ja korruptiivselt maksumaksja raha endale reklaami teevad, on nii tülgastuseni tuttav, et vaevalt, et see ilma linnavõimu vahetumiseta või õiguskaitseorganite sekkumiseta muutub,» selgitas Kase. Sarnaselt Pikhofile toetab ta mõtet riigikogu seadusemuudatusele, kuid selle tulemuslikkusesse tal usku pole.

«Hetkel, kui peaministripartei on Keskerakond, peame selle õnnestumist vähetõenäoliseks,» ütles ta ja lisas, et Reformierakond ootab peaministrilt olukorra kiiret ja ühest hukkamõistmist.

Isamaa esindaja Mart Luik sõnul on omavalitsuslehtede käitumine, kus mõõdutundetult kiidetakse kohalikke võimukandjaid ja nahutatakse poliitilisi oponente taunitav. «Poliitiline ja parteipropaganda ei ole avaliku raha eest lubatud, kuigi, nagu Riigikontrollgi märgib ei ole alati selget joont lihtne tõmmata,» tõdes Luik.

Ka Luik oli kriitiline Tallinna munitsipaalväljaannete suhtes ning selgitas, et pealinna kulutused moodustavad poole kõigi Eesti omavalitsuste väljaannete kogueelarvest. «Tallinna linnavalitsuse pidev kiitmine ajalehes Pealinn ja konkurente mõnitavad karikatuurid ajalehes Stolitsa 2017. aasta valimiste eel peaksid meil kõigil veel meeles olema,» tuletas ta meelde.  

Tema hinnangul tasub riigikontrolli auditit vaadata koos Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) tegevusega, kes on taoliste rikkumiste puhul teinud ettekirjutusi ja määranud sunniraha. 

Eesti Ajalehtede Liidu ettepanekut seadusemuudatuseks Isamaa heaks ei kiida, kuna nende hinnangul on vajalik seaduslik baas juba olemas ja tuleks tõhustada lihtsalt kontrolli, et kehtivatest piirangutest kinni peetaks. 

«Kummastav on see, kui EALLi liikmeks olevad ajalehed teevad poliitikutele sageli etteheiteid, et Eestis ülereguleeritakse seadustega paljusid valdkondi, siis oma huvidest lähtuvalt sooviks EALL ikkagi täiendavate seadusepiirangute kehtestamist,» kritiseeris Luik ettepanekut.

EKRE Riigikogu fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg kiitis riigikontrolli tänuväärse töö eest ning lisas, et munitsipaalmeedia poliitilistes huvides kasutamine on otse loomulikult poliitiline korruptsioon. Tema arvates saaks seadusandja kehtestada reeglistiku, mis sätestaks, millist infot on kohane väljaandes avaldada, kuid täielikult tõhusaks ta seda meedet ei pea.

«Propagandistid on piisavalt osavad sõnastama asju nii, et juriidiliselt pole kusagilt kinni võtta. Alati pole võimalik ühemõtteliselt vahet teha, kas tegu elanikkonna informeerimise või võimuerakonna propagandaga,» sõnas Espenberg.

Vabaerakonna esindaja Kaul Nurmi sõnul oleks auditil olnud suurem uudisväärtus, kui oleks selgunud, et Keskerakondlik režiim ei tee inimestele nende endi raha eest propagandat. Sellegipoolest ütles ta, et puhtalt maailmavaate või poliitiliste seisukohtade levitamine ei tee veel kellestki lurjust. «Lurjused selguvad siis, kui vaadata kes toodab niisuguseid väljaandeid mitte enda, vaid teiste inimeste raha eest,» selgitas ta.

«Inimestele tehakse ajupesu nende endi raha eest. See kuulub teise väärtus- ja kultuuriruumi,» ütles Nurm.

Seadusemuudatuse tõhususse Nurmil usku pole, kuna probleem seisneb tema hinnangul kultuuris. «Kui peaks tingimata otsima lahendust seadusemuudatustest, siis annaks Vabaerakond avalike vahendite kuritarvitamise osas kaebeõiguse igaühele, kes satub kuritarvitamise tunnistajaks,» lisas ta.

Eesti 200 esindaja Igor Taro nimetas avaliku rahaga munitsipaalmeedias võimulolijate huvide teenimist kodanike tagant varastamiseks ning poliitiliseks korruptsiooniks. «Maksumaksjal on õigus saada enda raha eest tasakaalustatud ja faktipõhist informatsiooni,» ütles ta ja lisas, et omavalitsustel on mõistlik tegeleda eelkõige oma otseste ülesannete täitmisega, mille hulka aina paisuv munitsipaalmeedia ei kuulu.

Seadusemuudatuse ettepanekut Taro ei kommenteerinud, küll aga tõi ta välja erakonna poolsed soovitused olukorra parandamiseks. Näiteks pakkus ta, et ametlike teadaannete jaoks kasutaksid kohalikud omavalitsused e-lahendusi nagu ametlik veebileht ja sotsiaalmeedia ning trükimeedia puhul tuleks kohalikus maakonnalehes osta pind teadaannete jaoks.

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi sõnul pole erakonna juhatus ega fraktsioon veel auditit arutanud, kuid tema hinnangul saavad linna- või vallajuhid arusaadavalt oma tööst tulenevalt munitsipaalmeedias enam lehepinda. Sellegipoolest nendib ta, et tuleb olla enesekriitiline ja munitsipaalmeediumid peavad andma parima, et olla võimalikult tasakaalustatud.

«On positiivne, et näiteks Tallinna puhul on TallinnaTV, ajaleht Pealinn ja Stolitsa liitunud Pressinõukoguga. See tähendab, et kui keegi arvab, et hea ajakirjandustava või koodeksi vastu on eksitud, on võimalik pöörduda Pressinõukogu poole,» selgitas ta.

Hanimägi sõnul pole veel erakonnas jutuks tulnud ka Eesti Ajalehtede liidu ettepanek seadusemuudatuseks, kuid ta leiab, et need väärivad kahtlemata lauale tõstmist. «Eelkõige peavad siinkohal just kohalikud omavalitsused ja näiteks omavalitsusliit oma sisendi andma nii reklaamimüügi kui ka eneseregulatsiooni osas,» ütles Hanimägi.

Tagasi üles